Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul
- või
kus b ei ole 0.[1] Arvu a nimetatakse murru lugejaks ja arvu b murru nimetajaks. Neid eraldavat joont nimetatakse murrujooneks.
Juhul, kui murru lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt suurem või sellega võrdne (|a|≥|b|), nimetatakse seda liigmurruks. Kui lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt väikesem (|a|<|b|), siis nimetatakse seda murdu lihtmurruks.[2] Näiteks murrud 7/3, 10/10 ja 23/13 on liigmurrud, kuid murrud 2/3 ja 5/13 on lihtmurrud. Iga liigmurd on esitatav segaarvuna.
Tehted murdudega
Liitmine
Murdude a/b ning c/d summa on esitatav murruna
Murdude summa lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.
Korrutamine
Murdude a/b ning c/d korrutis on esitatav murruna
Murdude korrutis lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.
Laiendamine ja taandamine
Laiendamine
Pikemalt artiklis Murru laiendamine
Murru lugeja ja nimetaja korrutamine sama nullist erineva arvuga. Vajalik liitmisel, kui nimetajad on erinevad.
Taandamine
- Pikemalt artiklis Murru taandamine
Murru lugeja ja nimetaja jagamine sama nullist erineva arvuga. Seda tehes jääb murru väärtus samaks.
Jagasime murru lugeja ning nimetaja kahega ja saime murru
Vaata ka
Viited
- ↑ Abel, E. & L. Lepmann, 2010. Matemaatika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. 360 lk
- ↑ Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
Välislingid
- Harilik murd, KAE Kool