Sõda

MEEDIAVALVUR: algab „sõjalise erioperatsiooni“ teine etapp nimega „SÕDA“

Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal. Mõisa omanik oli teiste seas Oskar von Ekesparre.

Ajalugu

Liivi lahe ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu (sks k Mento) mõis. See majapidamine hakkas arenema ja laienema Rootsi ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve rannas paiknenud Koltse kõrvalmõisaga.

Viimane läks 1835. aastal Leopold von Ekesparre (1799–1889) omandisse, kes kujundas Koltse järve lähedale Waldesheimi-nimelise puhkeotstarbelise koha. Tema ostetud maakoha suurus oli tänapäevaselt 11 hektarit. Veel väiksem, 4 hektari suurune oli Mõntu mõisa valitseja Friedrich Stahli majapidamine Stahlberg, mis asutati Waldesheimiga samal ajal ja paiknes maalilise astangu serval.[1]

1873. aastal ostis Oskar von Ekesparre (Leopoldi vennapoeg) Mõntu mõisa ja 1876. aastal Sääre mõisa. Vaevalt oli tal suuri lootusi saada seal silmnähtavat tulu põllumajandusest või algeliste vahenditega kalapüügist. Hiljem kavatses Ekesparre hakata müüma sealset korrastatud eripära ja looduslikku rahu tervise kosutamiseks ning puhkuse veetmiseks.[2] Koos 1889. aastal omandatud Koltse mõisaga rajati 19. sajandi lõpus nende mõisate ühendatud aladest Olbrüki mõis. Sellele ei rajatud oma keskust, vaid keskus asus senise Mõntu mõisa südames.

Mõntu mõisa süda muudeti ligikaudu kümne aasta jooksul mõjuvaks vaatamisväärsuseks, kus oli esinduslik valge peahoone ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuv park.[3]

Olbrüki mõis jagati mõisate riigistamise käigus aastail 1922–1924 taludeks.

Kool mõisa peahoones

Vaata ka: Mõntu algkool

Mõntu rannikupatarei

Mõisa pargis on ka neli raudbetoonist kaheksanurkset kahuriõue läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2 m.

Vaata ka

Viited

  1. Pao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 25.
  2. Pao, Bruno (2004). Sõrve sääre otsa lood. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised. Lk 27.
  3. Reinart, Heili (23.07.2018). "Kodumaine reisikiri aastast 1913: Kuressaare peened suvitajad on tõeliselt hädas... linnas jalutavate lehmadega!". Postimees online. Vaadatud 15.12.2019.

Kommenteeri