Kurt Alois Josef Johann Schuschnigg (kuni 1919. aastani Kurt Alois Josef Johann Edler von Schuschnigg; 14. detsember 1897 Riva del Garda (tänapäeval Itaalia) – 18. november 1977 Mutters) oli Austria poliitik ja riigitegelane, Austria liidukantsler 1934. aasta juulist kuni 1938. aasta märtsini.

Kurt Schuschnigg sündis kindralmajori perekonnas. Ta õppis jesuiitide gümnaasiumis. 1915–1918 võttis ta Austria-Ungari armee koosseisus Itaalia rindel osa Esimesest maailmasõjast. 1918–1919 oli ta Itaalia sõjavangis. Pärast sõda lõpetas Schuschnigg 1922. aastal Innsbrucki Ülikooli õigusteaduse erialal.^[1] Ülikooli lõpetamise järel avas ta oma advokaadibüroo ja astus Kristlik-Sotsiaalse Partei liikmeks. 1927. aastal valiti ta Austria parlamenti, mille koosseisu jäi ta kuni 1934. aastani.^[2]

1932. aasta 29. jaanuarist kuni 21. septembrini oli Kurt Schuschnigg Austria justiitsminister. 21. septembrist 1933 kuni 29. juulini 1934 oli ta Austria haridusminister.^[3]

Kui Austria liidukantsler Engelbert Dollfuss mõrvati 25. juulil 1934 natsionaalsotsialistide võimuhaaramiskatse käigus, siis sai Kurt Schuschniggist 29. juulil 1934 Austria liidukantsler.^[4]

Liidukantslerina püüdis Schuschnigg Itaaliale toetudes säilitada Austria iseseisvust. Kuid 1936. aastal sattus Itaalia üha enam Saksamaa mõjusfääri ja toetus Austria iseseisvusele vähenes.^[5] 12. veebruaril 1938 ähvardas Adolf Hitler Schuschniggit Wehrmachti sissetungiga Austriasse ja nõudis Austria NSDAP-i keelu tühistamist ning natsionaalsotsialistide võtmist Austria valitsusse. Kuna Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Schuschniggi abipalved tagasi lükkasid, oli ta 16. veebruaril sunnitud määrama natsionaalsotsialist Arthur Seyß-Inquarti Austria siseministriks. 9. märtsil 1938 kuulutas liidukantsler Schuschnigg välja rahvahääletuse Austria iseseisvuse küsimuses, mis oleks pidanud toimuma 13. märtsil. 11. märtsil 1938 sundis Hitler otsese sissetungiähvarusega Schuschniggi liidukantsleri ametist tagasi astuma. Uueks liidukantsleriks sai Arthur Seyß-Inquart. Hüvastijätukõnes raadios kutsus Schuschnigg üles Saksa vägedele relvastatud vastupanu mitte osutama.^[6]

Pärast Austria Anschlussi paigutati Schuschnigg esialgu koduaresti. 28. mail 1938 arreteeris Gestapo Kurt Schuschniggi.^[7] Teda hoiti kinni Sachsenhauseni, Flossenbürgi ja Dachau koonduslaagris. Vabanemise järel 1945. aastal elas Schuschnigg esialgu Põhja-Itaalias. 1948. aastal asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas ülikoolides õppejõuna. 1956. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodakondsuse, 1967. aastal aga pöördus Austriasse tagasi.^[8]