|
See artikkel räägib silma osast; aju osa kohta vaata artiklit Tela choroidea |
Pärissoonkestaks[1] ehk soonmikuks[2] ehk koroideaks (ladina keeles choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.
Koroidea paikneb ripskeha taga kõvakesta ja võrkkesta vahel silmamuna tagumises osas ning on tugevalt vaskulariseeritud.
Koroidea hoolitseb võrkkesta verevarustuse ja silma siserõhu säilitamise eest.
Roomajatel
Madudel
Madude koroidea funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.
Imetajatel
Koduloomadel
Koroideas paikneb valgust peegeldav läiketapeet (tapetum lucidum), see areneb välja pärast sündi ja võib olla nii sinise, kollase kui ka rohelise värvusega.[2]
Koroideasse kulgevad läbi kõvakesta neli suurt keerisveeni (vv.vorticosae).
Veenide läbimiskohtade ahenemine põhjustab silma siserõhu tõusu ning võib viia glaukoomi tekkeni.[2]
Inimestel
Inimestel on pärissoonkest silmamuna soonkesta osa.
Patoloogia
Inimestel seostatakse pärissoonkestaga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu pärilik soonkesta puudumine, soonkestapõletik (korioidiit), korioretiniit jpt.
Viited
- ↑ Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 231,2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Välislingid
- [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/15.2.03.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne Terminologia Anatomicas A15.2.03.002: Choroidea. Pärissoonkest