Koldsäälik (Setophaga petechia) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
Levik ja süstemaatika
Koldsäälik on üks ulatuslikemalt levinud säälikuid. [1] Teda leidub Põhja-Ameerika põhjaosast Alaskalt ja Labradori poolsaarelt kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, samuti paljudel Kariibi mere saartel, Kookossaarel ja Galápagose saartel. Kanada, Ühendriikide ja Mehhiko koldsäälikud on rändlinnud ja talvitavad troopikas.
Koldsääliku alamliike on paarikümne ringis [2], neid jaotatakse tavaliselt kolme rühma, enamasti lähtudes adultsete isaslindude pea värvusest, ning neid rühmi on varem käsitletud ka iseseisvate liikidena. [1]
- aestiva rühm – rändsed alamliigid Põhja-Ameerikas;
- petechia rühm – paiksed alamliigid Lääne-India saartel;
- erithachorides rühm – paiksed alamliigid rannikualadel Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas
Välimus
Pikkus 10-12 cm. [1] Isaslinnul on üleni erekollane alapool, kurgust allpool on kastanpruune triipe. Välimiste tüürsulgede siselabadel on kollased laigud. Troopilistel alamliikidel on kiird või pea üleni kastanpruunid. [3]
Elupaik
Kanadas ja Ühendriikides on koldsääliku tüüpilisi elupaiku niisked võsad, kus sageli kasvab pajusid, eriti veekogude kallastel ja soistel aladel,[1][3] kuid võib pesitseda ka parkides ja aedades. Ühendriikidest lõunas leidub teda sageli mangroovisoodes. [1]
Pesitsemine
Koldsäälik meisterdab taimekoorest, -kiududest ja -villast tassikujulise pesa madala puu või põõsa püstiste oksaharude vahele. Kurnas on kolm kuni kuus, tavaliselt neli kuni viis muna.[3] Toiduks on selgrootud, eriti putukad, ja marjad.