Kirss-kontpuu (Cornus mas) on põõsastaim kontpuu perekonnast.
Levik
Pärineb põhjapoolkera parasvöötmest – Aasia edelaosast ning Kesk- ja Põhja-Ameerikast.[1] Looduslik kasvukoht on kuiv segamets. Kirss-kontpuu on Eestisse introdutseeritud.
Kirjeldus
Oksad on jäigad, tugevasti hargnevad ja kitsa võraga.[1] Taim võib kasvada nii puu kui ka mitmeharulise põõsana. Võrsed on kandilised, rohelised ja valkjas-hatused ning oksad hallikasrohelise värvusega. Leheserv on sile ning lehekuju munajas. Kirss-kontpuu õitseb varakevadel aprilli keskpaigas. Õiepungad on sibulja kujuga. Õied võivad asetseda üksikult või kobarates. Õis on väike, kollaste kroonlehtedega, mille tipud on teravad.
Saak valmib hilissügisel, septembris või oktoobris. Vilja nimetatakse luuviljaks. Need on söödavad. Viljad on kujult piklikovaalsed ja kaaluvad umbes 2 grammi. Viljad on valminult tumepunased, kuid esineb ka kollase-, roosa- ja mustaviljalisi vorme. Maitse on hapumagus, parkiv ja kõrvalmaitsega.
Kasvunõuded
Kirss-kontpuu eelistab päikesepaistelist, kuid kaitstud asukohta. [1]Kasvab paremini kergel, kuival mullal ja lubjarikkal mullal. Võib hästi kasvada ka liivasel ja kliburikkal pinnasel. Talub hästi põuda.
Paljundamine
Kirss-kontpuud saab paljundada seemnete ja võrsikutega või silmastades.[1]
Kasutamine
Meetaimena
Kirss-kontpuu on varajane meetaim.[1]
Ilutaimena
Kirss-kontpuu õied ja helerohelised lehed on väga dekoratiivsed. [1]
Biokeemiline koostis
Kirss-kontpuu marjade kuivainesisaldus on 13,6%, tiitritavate hapete sisaldus 3,0%, suhkrute sisaldus 11%, C-vitamiini sisaldus 74 mg 100 g toormassi kohta.[1] Lisaks on marjades 0,58% pektiinaineid, 0,82% toortuhka, 0,32% värv- ja parkaineid ning 0,8% tselluloosi.