Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Kapsasrohu perekonda kuulub üle 30 metsiku liigi ja hübriidi, lisaks hulgaliselt kultuurliike ja -hübriide, sealhulgas kapsas, kaalikas ja naeris.

Kapsasrohi kasvab looduslikult Lääne-Euroopas, Vahemere maadel ja Aasia parasvöötmes. Lisaks kultuurliikidele, mida kasvatatakse üle maailma, on perekonnas ka umbrohtusid, eriti Ameerikas ja Austraalias.

Enamik kapsasrohtusid on ühe- ja kaheaastased taimed, aga leidub ka kääbuspõõsaid.

Kapsasrohu õitel on 4 kroonlehte ja 4 tupplehte. Tupplehed on rõhtsad või püstised. Kroonlehed on äraspidimunajad, kollased või valged, vahel lillakate leheroodudega. Õite sisemuses paiknevad tolmukate alusel neerukujulised nektarinäärmed. Emakakael on lühike. Emakasuue on suur, lame ja enam-vähem kahe hõlmaga.

Kapsasrohu vili on kõdrake, mis on sirge ning koonuse- või naasklikujulise otsaga. Kõik kõdrakesed ei sisalda seemneid, osa on tühjad. Kõdrakese poolmed on selgete kesksoontega ja ebaselgete külgsoontega. Paksud lainelised vaheseinad koosnevad kattekoest. Seemned on kerajad või munajad ja paiknevad ühes reas. Idujuur asub idulehtede vahele moodustunud õnaruses.

Kapsasrohtusid kasvatatakse toiduks. Eri liikidel kasutatakse toiduks eri taimeosi. Süüakse juurt (naeris ja kaalikas), vart (nuikapsas), lehti (kapsas), õisikuid (lillkapsas, brokoli ja rooskapsas) ning seemneid (sinep ja raps).

Kapsasrohud on suure toiteväärtusega. Nad sisaldavad palju C-vitamiini, kiudaineid ja muid toitaineid, muuhulgas vähivastaseid aineid. Keetmine vähendab toitainete sisaldust kapsasrohtudes, aga aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja vokkimine ei põhjusta olulist kadu.

Kapsasrohtude kõik osad on üldiselt söödavad ja sellepärast on kapsasrohtudel väga palju looduslikke vaenlasi.

Kuna kapsasrohtude hulka kuulub nii palju kultuurtaimi, on tema liikide geenide uurimine aastakümneid oluline olnud.

Juba 1935 avastas Korea botaanik Woo Jang-choon asjaolu, mida nimetatakse tema järgi U kolmnurgaks. (Korea riiki ei olnud sel ajal veel olemas, see oli Jaapani okupeeritud ja sellepärast sai Woo tuntuks jaapanipärase nimekujuga U.) Woo avastas kuue kapsasrohuliigi vahel huvitava seose. Nimelt on kolm liiki (etioopia sinep, sarepta sinep ja kaalikas) tekkinud kolme teise liigi (kapsas, must kapsasrohi ja põld-kapsasrohi) hübridiseerumisel. Etioopia sinep on kapsa ja musta kapsasrohu hübriid, sarepta sinep on musta ja põld-kapsasrohu hübriid ning kaalikas on põld-kapsasrohu ja kapsa hübriid.

2009 teatas Austraalia, Hiina ja Hollandi teadlaste ühisettevõte Bayer Cropscience, et nad on järjestanud kogu kaalika genoomi.

• Brassica elongata – süstlehine kapsasrohi (tulnukana)
• Brassica juncea – sarepta kapsasrohi (sarepta sinep) (tulnukana)
• Brassica nigra – must kapsasrohi (must sinep) (tulnukana)
• Brassica rapa subsp. oleifera – põld-kapsasrohi (naerishein) (sagedam Lõuna-Eestis), varem Brassica campestris

• Brassica bourgeaui – kanaari kapsas
• Brassica carinata (Brassica nigra × Brassica oleracea) – etioopia sinep (must sinep × kapsas)
• Brassica elongata – süstlehine kapsasrohi
• Brassica × harmsiana – naeris-lehtkaalikas (1 kapsa genoom × 2 või enam naeri genoomi)
• Brassica hilarionis – küprose kapsas
• Brassica insularis
• Brassica juncea – sarepta sinep (sarepta kapsasrohi; must sinep × naeris)
  • Brassica juncea subsp. integrifolia – lehtsinep (hiina sinep)
  • Brassica juncea subsp. juncea – sarepta sinep (india sinep, pruun sinep, sarepta kapsasrohi)
  • Brassica juncea subsp. napiformis – juursinep
  • Brassica juncea var. strumata – rootssinep
  • Brassica juncea var. tumida – nuisinep (tsatsai)
• Brassica × napoleracea – kapsas-lehtkaalikas (1 naeri genoom × 2 või enam kapsa genoomi)
• Brassica napus – kaalikas
  • Brassica napus subsp. napus – raps (õlikaalikas)
• Brassica nigra – must kapsasrohi (must sinep)
• Brassica oleracea – kapsas
  • Brassica oleracea var. sylvestris – metskapsas
  • Brassica oleracea var. alboglabra – kailaankapsas (hiina lillkapsas)
  • Brassica oleracea var. botrytis – lillkapsas
  • Brassica oleracea var. capitata – peakapsas
  • Brassica oleracea var. costata – portugali kapsas
  • Brassica oleracea var. gemmifera – rooskapsas (brüsseli kapsas)
  • Brassica oleracea var. gongylodes – nuikapsas (koolrabi)
  • Brassica oleracea var. helmii – tuttkapsas (peakapsas × kähar lehtkapsas)
  • Brassica oleracea var. italica – spargelkapsas (asparkapsas, brokoli)
  • Brassica oleracea var. medullosa – üdikapsas
  • Brassica oleracea var. palmifolia – palmkapsas
  • Brassica oleracea var. polycephala – mitmepäine kapsas (peakapsas × rooskapsas)
  • Brassica oleracea var. ramosa – haruline kapsas
  • Brassica oleracea var. sabauda – kähar peakapsas (savoia kapsas)
  • Brassica oleracea var. sabellica – kähar lehtkapsas
  • Brassica oleracea var. selenisia – sulgkapsas
  • Brassica oleracea var. viridis – söödakapsas
• Brassica rapa – põld-kapsasrohi (naerishein)
  • Brassica rapa subsp. chinensis – hiina lehtnaeris (hiina kapsas, paksoi)
  • Brassica rapa subsp. chinensis var. purpuraria – purpurrüps
  • Brassica rapa subsp. dichotoma – india rüps (toria, india õlinaeris)
  • Brassica rapa subsp. nipposinica – jaapani lehtnaeris (misuuna)
  • Brassica rapa subsp. oleifera – rüps (õlinaeris)
  • Brassica rapa subsp. pekinensis – pekingi lehtnaeris (pekingi kapsas, petsai, hiina kapsas)
  • Brassica rapa var. perviridis – sinep-lehtnaeris (komatsuna)
  • Brassica rapa subsp.rapa – naeris
  • Brassica rapa var. ruvo – itaalia lillnaeris (ruvo)
• Brassica repanda – mägikapsas
• Brassica somalensis – tokikapsas