Sõda

MEEDIAVALVUR: algab „sõjalise erioperatsiooni“ teine etapp nimega „SÕDA“

John Moses Browning (23. jaanuar 1855 – 26. november 1926) oli Ameerika Ühendriikide relvameister.

Töötades relvameistrist isa töökojas, ehitas Browning oma esimese tulirelva 13-aastaselt ja sai esimese oma 128 patendist[1] 1879. aastal 24-aastaselt.[2] Teda peetakse üheks 19. ja 20. sajandi olulisimaks relvadisaineriks.

Tema tööd avaldasid mõju sisuliselt kõigile tulirelvaliikidele. Ta töötas välja maailma esimese töökindla ja kompaktse poolautomaatse püstoli, leiutades selleks nn teleskoopluku (telescoping bolt). Seesama tehniline lahendus on kasutusel enamikus maailma poolautomaatsetes püstolites tänapäevani.[3] Samuti leiutas Browning maailma esimese püssirohugaaside mõjul toimiva kuulipilduja – Colt-Browning M1895, mille tehniline lahendus ületas märkimisväärselt seniseid mehaanilisi, tagasilöögi energial põhinevaid kuulipildujaid ning sai uueks iselaadivate kuulipildujate ja automaatide standardiks.[3][4]

Kuulsaimate Browningu väljatöötatud relvade hulka kuuluvad näiteks püstolid M1911 ja Browning Hi-Power, raskekuulipildujad M1917, M1919 ja Browning M2, kergkuulipilduja Browning Automatic Rifle ning Browning Auto-5 – maailma esimene poolautomaatne haavlipüss.[5][6][3] Mitmed nendest relvadest on endiselt aktiivses tootmises ja kasutuses.

Leiutised

Loetletud on valik tähelepanuväärseimaid Browningu leiutisi, osa neist on endiselt tootmises.

Padrunitüübid

Püstolid

Haavli- ja pumppüssid

Vintpüssid

Kuulipildujad

Vaata ka

Viited

  1. Hodges Jr. & Hodges 2012, lk 7.
  2. Richard C. Rattenbury. "John Moses Browning". Encyclopædia Britannica (inglise keeles). Vaadatud 13. september 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 Somerset 2015, lk 255.
  4. Utter 2015, lk 127.
  5. Tillman 2014, lk 78.
  6. Miniter 2014, lk 46.

Kirjandus

Välislingid

Kommenteeri