Heliotroobililla ehk heliotroobivärvi on üks violetsetest värvitoonidest, heliotroobi õite värvust meenutav helelilla kuni sügavlilla värvitoon. Haruldane värvinimetus, mida on kasutatud eelkõige moes tekstiilide värvuse kirjeldamiseks.

Värvust seostatakse õrnuse ja päikeselisusega, armumisega ja religioosse palvega^[1].

• 
  Heledaõieline Heliotropium arborescens 'Mini Marine'
• 
  Heliotroobi õied
• 
  Sügavlillade õitega heliotroop
• 
  Roosakasvioletsete õitega heliotroop
• 
  Heliotroobililla on värvinäidis 18. "A nomenclature of colors for naturalists..."^[3]

Loodusteadlastele ja linnuvaatlejatele määratud värviõpik, 1886. aastal ilmunud "A nomenclature of colors for naturalists..." soovitab heliotroobilillat (Heliotrope purple) segada lillast krapplakist, ultramariinvioletist (violet ultramarine), seepiast ja valgest, selle värvus on kahvatu hallikasvioletne^[3].

Pantone värvikaardi toon 19-3737 Heliotrope on tumevioletne      ^[4].

Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com pakub heliotroobivärvi vasteks toonivahemiku sirelilillast tumevioletseni                          ^[5].

Veebivärv Heliotrope on erk purpurlilla      ^[2].

Värvinimetus on vanapärane ja haruldane. Kujul "heliotroop" esineb see juba 19. sajandi eesti ajalehtedes, kangavärvi tooni märkimiseks:

"[...] kunstwärwi ja trükikojas Kalda uul. nr. 2 Tartus, kõige uuemad kewade ja suwewärwid, nagu: heliotroop, reseda, Hawanna, brongs, oliw ja kreemkarwa kui ka kõiksugused moodu wärwid wäljamaa moodu järele õige odawaste saawad walmistatud."^[6]

Värvinimetusena tekstiilide kohta esineb 1930. aastate moesõnavaras^[7][8], aga ka 1960. aastatel^[9].

Heliotroobililla oli Victoria-aegses leinakombestikus üks poolleina perioodil riietuses lubatud violetsetest värvitoonidest^[10].