Hangelind (Plectrophenax nivalis), vana nimetusega lumetsiitsitaja, on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.

Teda tuntakse ka lumelõokese nime all. Ta on ainus laululind, keda on korduvalt kohatud põhjapoolusel.^[1]

Hangelind on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on ta harilik läbirändaja ja väikesearvuline talvituja. Sügisene läbiränne kestab septembri lõpust novembri lõpuni, kevadine läbiränne märtsi teisest poolest aprilli lõpuni. Hangelind rändab talveks mererannikule ja põldudele. Hangelind tegutseb rändel salkades, milles harva võib olla sadasid linde. Meil talvituvate hangelindude arvukust hinnatakse 200–1000 isendile^[2].

Üldpikkus 15,5–18 cm. Hundsulestikus hangelinnu isaslind on eksimatult määratav. Hangelind tegutseb peamiselt maapinnal. Suured valged tiivalaigud on lennul hästi näha. Kutsehüüde on mitmeid. Laul on tasane sädin, sarnaneb põldlõokese ja kivitäksi lauluga.

Hangelind pesitseb tundravööndis. Tema iseloomulikeks elupaikadeks on kivitundra klibused alad, jõgede ja mereranniku kaldajärsakud ja kaljud. Arktikas pesitseb tihti ka asulates. Hangelind saabub pesapaikadele varakult, olenevalt piirkonnast alates märtsi lõpust kuni maikuu esimese pooleni. Emaslinnud saabuvad isaslindudest palju hiljem, enamasti maikuus. Paarid moodustuvad alles mai lõpul-juuni algul. Hangelind rajab pesa kivide alla, kaljulõhedesse, harvem nõlvakule mätta või majade jm ehitiste varjulistesse kohtadesse. Tavaliselt 5–6 munaga kurna leidub juunis ja juuli esimesel poolel. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanuselt. Suve teisel poolel kujunevad parved. Hangelinnud lahkuvad enamikust pesitsuspiirkondadest septembris.^[3]

Talvel söövad hangelinnud peamiselt rohttaimede seemneid, suvel putukaid.

• Lumelind

• Hangelind andmebaasis eElurikkus