Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal Feodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Феодор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.

Ta põlvnes Odenwaldist pärit talupojasuguvõsast. Tema isa Johannes Klinger (1723−1760) oli Frankfurdi linnasuurtükiväe konstaabel; ema nimi oli Cornelia Margertha Dorothea Fuchs (1727−1800). Hariduse omandas Frankfurdi gümnaasiumis. 1774. aastal astus Giesseni ülikooli, kus tudeeris õigusteadust. Pärast esimeste kirjatööde ilmumist jättis ta ülikoolistuudiumi 1776. aastal pooleli ja siirdus Weimarisse.

1780. aastal astus ta Venemaa teenistusse ja temast sai troonipärija Pavel Petrovitši mereväepataljoni porutšik. 1797−1801 oli Peterburis maakadetikorpuse (aastast 1800 1. kadetikorpus) klasside inspektor, seejärel oli 1802. aastani sama õppeasutuse direktor. 1803−1817 oli esimene Tartu õpperingkonna kuraator. 1811. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1820. aastal läks erru.

Pärast erustumist elas kuni surmani Tartus. 1827. aastal nimetati ta Tartu Ülikooli audoktoriks. Maeti Peterburis Smolenka luteri kalmistule.

Ta oli saksa luuletaja Johann Wolfgang von Goethe noorpõlvesõber ja kirjanik, tema näidendi "Torm ja tung" ("Sturm und Drang") järgi sai nime kirjanduslik tormi ja tungi liikumine.

• Püha Georgi ordeni IV klass (1806)
• Püha Anna ordeni I klass
• Püha Vladimiri ordeni II klass
• Püha Aleksander Nevski orden

Ta naitus 1787. aastal Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejevaga (1769−1847), kes oli vürst Grigori Orlovi abieluväline tütar. Sellest liidust sündis poeg Alexander (1791−1812), kes suri Borodino lahingus saadud haavadesse.

• Friedrich Maximilian von Klinger Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
• Friedrich Maximilian von Klingeri biograafia võrguküljel Deutsche Biographie
• Friedrich Maximilian von Klingeri eluloolised andmed
• Friedrich Maximilian von Klingeri teoseid ja kirjavahetus