Loometöötasu makstakse loomingulise töö eest, millel on konkreetne tulemus. Kui pikalt, kellele ja kui suurt töötasu maksma hakatakse on iga sihtkapitali nõukogu otsustada.

“Kui kõigile loometöötasu saajatele maksta kohustuslikku 725 eurot kuus brutosummana, mis tagab ravikindlustuse, siis võib tuua sellise näite, et pooleks aastaks ehk kuueks kuuks saaks sellist loometöötasu maksta 750 inimesele,” selgitas Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa.

Allikmaa lisas, et siiani on reaalne loometöötoetuse saajate hulk olnud umbes poole väiksem, samas kui tasu suurus võib olla miinimumist ka kordades kõrgem.

Võimalus maksta loometöötasudelt ka sotsiaalmakse tuleb tänu hasartmängu- ja aktsiisimaksu suuremale laekumisele kultuurkapitali eelarvesse. Käesoleval aastal on tõus ligi kaks miljonit eurot.

“Võimalik on muidugi, ja tõesti mingid maa, vee ja õhu märgid seda kinnitavad, et alkoholi tarbitakse ja ka suitsetatakse vähem, seda oli märgata eelmise aasta poole pealt, aga selle vastu otsustas riigikogu eelmisel suvel tõsta aktsiisi- ja ka hasartmängumaksumäära ja see peaks meile rahaliselt kompenseerima vähemaks jäänud suitsetamise ja joomise,” selgitas Allikmaa.

Loometöötasu maksmise korra peab kinnitama kultuurkapitali nõukogu.

“See on ette valmistatud ja loodan, et 27. märtsil, kui koguneb kultuurkapitali nõukogu, see kord ka kinnitatakse,” lisas Allikmaa.

Seejärel saavad sihtkapitalid panna paika oma reeglid, vastavalt iga valdkonna vajadustele ja võimalustele.