DW allika sõnul on Euroopa Komisjoni plaani vastu Ungari, sest Budapest ei soovi, et raha läheks Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Kuna otsuse heakskiitmiseks on vaja kõigi EL-i riikide ühehäälset heakskiitu, jääb see neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul ilmselt langetamata.

Siiski mõistab enamus EL-i valitsusjuhtidest, et Ukraina vajab konfiskeeritud varasid nüüd relvade soetamiseks.

“Ukraina vajab praegu paraku ennekõike raha relvadeks, mitte ülesehituseks. Ning me püüame teha kõik, et vältida edasisi purustusi Ukrainas,” ütles anonüümseks jääda soovinud diplomaat.

Ühtlasi kavatseb Ungari DW allika sõnul blokeerida EL-i edasised sammud Ukrainaga liitumisläbirääkimiste pidamiseks.

Kuigi 2023. aasta detsembris kiitis Euroopa Ülemkogu Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimiste alustamist, on vaja tegelike läbirääkimiste pidamiseks heaks kiita Euroopa Komisjoni pakutud läbirääkimisraamistiku ja teekaardi ning pidada valitsusvahelise konverentsi istungit.

Kuna needki otsused nõuavad kõigi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, jäävad need Ungari vastuseisu korral langetamata.

Detsembris langetatud otsus tuli ainult seetõttu, et Ungari peaminister Viktor Orban nõustus hääletuse ajal ruumist lahkuma. Toona ütles Orban, et tal on veel palju võimalusi Ukraina EL-iga liitumise protsessi peatamiseks. 1. juulil saab Ungarist Belgia asemel EL-i eesistujariik, mis võib tähendada edasisi pingeid Ukrainat puudutavatel läbirääkimistel EL-i riikide vahel.

“Ungari enda eesistumise jaoks oleks parem, kui Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimiste küsimus laheneks juunis,” ütles allikas DW-le.

Samas kinnitas anonüümseks jääda soovinud diplomaat, et Ungari eesistumise ärajätmine pole praegu päevakorras olev küsimus, kuigi seda arutati enne veebruarit.

Veebruaris toimus Euroopa Ülemkogu, mille käigus nõustus Ungari loobuma vetost hääletusel Ukraina abipaketi üle, mis võimaldas abipakett vastu võtta.