![](https://i0.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads/2024/03/galerii-laupaeval-moodus-tallinna-martsipommitamisest-80-aastat.jpg?w=640&ssl=1)
GALERII. Laupäeval möödus Tallinna märtsipommitamisest 80 aastat
Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines kohale lennanud nn punakotkad heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud balletietendus „Kratt“.
Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Hävis ka Tallinna ajalooline sünagoogi hoone Maakri tänaval, samuti endine Töölisteater (toona Väiketeater), kannatasid linnaarhviiv, koolid, haiglad.
Esimene rünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja see kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel algas teine rünnak ja pommisadu kestis kuni poole neljani öösel. Rünnakust võttis kokku osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit.
Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäe lennuväljal paiknenud ööhävitajate eskadrilli üheksast lennukist oli sel ajal stardivõimelisi vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate Ju-88 eskadrill alla 36–38 Nõukogude pommitajat.
Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud. Veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut varemgi, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi omad olid neist suurimad.
Tallinna vanalinnas sai enim kannatada Harju tänav, mis moodustas keskse tänavana linnapildis ühe omapärasema ajaloolise ja arhitektuurilise terviku. Ühele Tallinna vanimale kaupmeeste ja käsitööliste tänavale koondus alates 19. sajandist linna kaubanduselu ning järk-järgult kujunes Harju tänavast üks linna olulisemaid äripiirkondi. 1930. aastatel asusid siin mitmed pangad, ärid, restoranid, hotellid ja kinod. Pärast 9.–10. märtsi ööd oli Harju tänavast hävinud 89%, Vana-Posti tänavast 95%, Niguliste tänavast 75%, Kuninga tänavast 25%, rängalt said kannatada neid ümbritsevad kvartalid.