“Me oleme kohandanud valguse ja heli, oleme teinud saali mõnusaks, siin on sensoorsed matid, rasked padjad, mida saab sülle võtta, uksed on kogu aeg avatud ehk kui kellelegi tundub, et saalis on liiga suur pinge, võib ta rahunemisruumi minna. Samuti on meie saaliteenindajad läbinud koolituse, et selliseid lapsi ja ka täiskasvanuid vastu võtta,” selgitas projekti autor ja produtsent Tuuli Potik.

Koreograaf ja lavastaja Eve Mutso lisas, et teater õpib igalt grupilt midagi. “Me püüame kohandada just enda ruumi hoidmist, et neil oleks tore ja nad tahaks tagasi tulla,” sõnas ta.

Eripedagoogid Reili Virunurm ja Krisli Tammela rääkisid etendusejärgselt, et nende õpilastele on oluline, et nad saaksid oma käed külge panna – seda nad said ka teha. Samuti said lapsed enne etendust lavastust tutvustavate sümbolpiltidega tutvust teha. “Peamised pidepunktid olid välja toodud ja lapsel on kõik ette teada, mis toimub ja ei ole midagi, mis võiks rohkem ärevust tekitada,” kiitsid nad.