Austria pealinna Viini on pikka aega peetud mugavaks tegevuspaigaks spioonidele, kuid riigi valitsus on nüüd otsustanud seda muuta, karmistades seadusi, mis lubaks jõulisemat võitlust välisriikide luurajatega. Selles sammus nähakse soovi piirata eelkõige Vene spioonide tegevust Austrias.
“Austria ei ole enam Euroopa julgeoleku pimetäpp,” ütles välisminister Beate Meinl-Reisinger neljapäeval väljaandele Politico. Päev varem oli valitsus kiitnud heaks seaduseelnõu, millega soovitakse karmistada riigi spionaaživastaseid seadusi.
“Välisriikide luureteenistused tegutsevad Austrias üha agressiivsemalt,” lisas riigi kantsler Christian Stocker. “Me teeme sellele lõpu, karmistades seadusi. Sellega aitame kaitsta ka oma Euroopa partnereid ja arvukaid Austrias tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone.”
Kuigi uus seadusandlus on suunatud spionaaži vastu üldiselt, on see Politico nähtud dokumendi kohaselt osa välisministeeriumi laiemast poliitikamuutusest Venemaa suhtes.
Austria kehtiva karistusseadustiku järgi on salajase luureteenistuse juhtimine või selle toetamine karistatav juhul, kui see kahjustab Austria huve. Teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastu suunatud spionaaži suhtes samad sätted aga ei kehti. Valitsus soovib selle õigusliku lünga nüüd kõrvaldada.
Kavandatava seaduse kohaselt võib Euroopa Liidu institutsioonide või Austrias peakorterit või esindust omavate rahvusvaheliste organisatsioonide vastu suunatud spionaaži eest määrata kuni viieaastase vangistuse. Selliste organisatsioonide hulka kuuluvad näiteks ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). Austria enda vastu suunatud spionaaži eest ette nähtud maksimaalset vanglakaristust pikendataks viielt aastalt kümnele.
Austria survestas selle aasta alguses Venemaad eemaldama oma Viinis asuvate diplomaatiliste esinduste hoonetelt satelliidiseadmed, kuna kardeti, et neid võidakse kasutada spionaažiks. Sellest ajast alates on eemaldatud vähemalt kolm sellist seadeldist. Alates 2025. aasta märtsist on Austria spionaažikahtluse tõttu riigist välja saatnud kaheksa Venemaa diplomaati.
“Austria leebe suhtumine spioonidesse on nüüd kindlalt minevik. Viin jääb dialoogipaigaks, kuid ei ole enam spionaažikeskus,” lisas Meinl-Reisinger, mööndes, et Viini on juba pikka aega peetud spioonide kogunemiskohaks.
Austria neutraalsus ja mittekuulumine NATO-sse on aidanud sellele mainele kaasa. Külma sõja ajal muutis riigi asukoht raudse eesriide vahetus läheduses selle nii Ida- kui ka Lääne luureteenistuste kohtumispaigaks.
Seaduseelnõuga muudetaks kuriteoks ka välisriikide luureteenistuste poolt niinimetatud ühekordselt kasutatavate agentide värbamine ning karmistataks karistusi teatud küberkuritegude eest.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul peaks parlament seaduse vastu võtma järgmise aasta algul ning see jõustuks 2027. aasta veebruaris.
See samm on osa laiemast püüdest tugevdada Euroopa riikide julgeolekut. Mitu Euroopa riiki vaatab praegu üle oma seadusandlust ning suurendab riigisiseste luureteenistuste volitusi.
