Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 13. november ⟩ Eesti suurim massiliikumine lõpetas tegevuse

TÄNA AJALOOS, 13. november ⟩ Eesti suurim massiliikumine lõpetas tegevuse

1993 – Eestimaa Rahvarinne lõpetas tegevuse.

Rahvarinne, ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis.

Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine.

18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde põhjal Eesti Rahva-Keskerakond, mis hiljem arenes Eesti Keskerakonnaks.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.

13. novembri sündmused Eestis:

1880 – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma.

1888 – kinnitati Eestimaa Merejahtklubi põhikiri.

1903 – Tallinnas avati Seevaldi vaimuhaigla.

1920 – Tallinnas algas II naiskongress.

1927 – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele mälestussammas.

1934 – Johan Kõpp valiti tagasi Tartu Ülikooli rektoriks.

1955 – Richard Koolmeister valiti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Rootsi praostkonna praostiks.

1957 – Rootsis hakkas ilmuma Välis-Eesti kultuuriajakiri Mana.

1993 – Eestimaa Rahvarinne lõpetas tegevuse.

1994 – Tallinnas asutati Raformierakond, mille esimeheks sai Siim Kallas.

1999 – Eesti sai pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks.

2002 – Riigikogu võttis vastu uue planeerimisseaduse, mis andis riigile õiguse kehtestada mõnel juhul detailplaneeringuid vastu omavalitsuste tahtmist, ning andis õiguse sundlammutada omavolilisi ehitisi.

2016 – NUKU teater avas uuenenud teatrimaja ja muuseumi.

2024 – Tallinnas suri 99-aastasena viimane Eestis elanud soomepoiss Artur Roopalu (4. veebruar 1925 – 13. november 2024).

Ja maailmas:

1002 – Inglise kuningas Aethelred käskis tappa kõik taanlased Inglismaal.

1798 – prantslaste vastu üles tõusnud flaamlased hõivasid Diesti.

1805 – Napoleon tungis Viini.

1887 – Londonis leidis aset Verine pühapäev, milles valitsusväed surusid julmalt maha iirlaste meeleavalduse.

1956 – USA ülemkohtu otsusega tunnistati rasside eraldamine ühistranspordis põhiseadusega vastuolus olevaks.

1970 – Taifuun Bhola tappis Bangladeshis Gangese suudmealal ühe ööga hinnanguliselt ligi 500 000 inimest. Seda peetakse 20. sajandi suurimaks loodusõnnetuseks.

1985 – Colombias purskas Nevado del Ruizi vulkaan, hukkus umbes 25 000 inimest.

2002 – Kreeka naftatanker Prestige uppus Hispaania ranniku lähedal, merre lekkis 63 000 tonni masuuti, saastades tuhandeid kilomeetreid Hispaania ja Portugali rannikut.

2015 – ISISe äärmuslased ründasid Pariisis koordineeritult Prantsuse-Saksamaa jalgpallimatši, kohvikuid ja Bataclani kontserdisaali, tappes kokku 130 inimest, haavatuid oli 350.

2017 – Euroopa Liidu välisasjade nõukogul võtsid välisministrid vastu otsuse kehtestada Venezuelale riigis toimuva tõttu sanktsioonid, varem ei olnud EL kehtestanud piiravaid meetmeid ühegi Lõuna-Ameerika riigi suhtes.

2021 – Glasgow kliimatippkohtumisel COP26 saavutati 200 riigi kokkulepe, mille eesmärk on vähendada kliima ohtlikku soojenemist.

Loe allikast edasi

13. november on Gregoriuse kalendri 317. (liigaastal 318.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. oktoober (1901–2099).

Sündmused

Maailmas

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 13. novembril

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 13. novembril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +9 °C (1982)
  • Tallinna miinimumtemperatuur –12,8 °C (1941)
  • Tartu maksimumtemperatuur +10,4 °C (1969)
  • Tartu miinimumtemperatuur –14,1 °C (1941)

Viited

  1. 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
  2. ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  3. ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 163
  4. ↑ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ersp-ja-rahvarinne-20-aastat-hiljem/
  5. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2016. Vaadatud 18. november 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga