
Teel Baltikumi saunavõistlusele jagas Ivan Hudikule õpetussõnu tema viieaastane tütar. „Issi, pea meeles, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osalemine.“ Isa võttis nõu kuulda. Võita ta enda sõnul ei lootnudki. Mõnel konkurendil oli ravimtaimede ja saunarituaalidega kogemusi aastakümneid. Hudik oli saunameistrina töötanud vähem kui kaks aastat.
„Tase oli nii ühtlaselt kõrge, et võita võis igaüks. Esikoht tuli mulle suure üllatusena,“ ütleb ta. Võit Sauna Herbal Cup Balticul andis talle õiguse esindada Eestit 25.–29. novembrini Prahas peetavatel maailmameistrivõistlustel.
„Sain aru, et tagasiteed enam ei ole“
Rakveres tuntakse Hudikut hoopis koduste pirukate järgi. Ta on ligi 15 aastat juhtinud seal kohvikut ja pagaritöökoda. Saunas on talle meeldinud käia lapsest saadik, aga põhjalikumalt hakkas ta saunamaailma uurima ühel keerulisemal eluperioodil, kui otsis võimalust taastuda ja oma senised valikud läbi mõelda.
Saunalaagris tutvus ta Eesti saunatraditsioonide ja saunateraapiaga. Sõbrad, kellele ta oli leili visanud ja kelle peal vihtlemist proovinud, julgustasid teda edasi minema. Kui Elamus Spa otsis uusi saunameistreid, kandideeris Hudik ja alustas seal 2024. aasta septembris tööd.
„Umbes kaks kuud pärast töö alustamist sain ma aru, et tagasiteed enam ei ole. See maailm neelab mind üha sügavamalt – iga rituaaliga, iga uue teadmisega, iga kuuma leili puudutusega.“ Esimese aastaga käis ta kaheksal koolitusel, õppis Eesti tegijatelt Aufgussi tehnikat ja täiendas end Leedus Euroopa vihtlemismeistri käe all. „Kui tahad olla parim, treeni parimatega,“ ütleb Hudik.
„75 kraadi juures tuleb otsast alata“
Leiliruumis on umbes 75 kraadi ja õhk niiskusest raske. Hudik peab samal ajal jälgima kella, kasutama õigel hetkel õigeid vahendeid ja panema tähele, kuidas saunalised end tunnevad. Kui rituaale tuleb teha mitu, annab tunda ka see, kuidas ta on maganud, söönud ja eelmisest pingutusest taastunud.