Kassiomanikud teavad hästi, kuidas mõni lemmik poeb külaliste saabudes kohe voodi alla. See pelglikkus ei pruugi aga alati tähendada puhast hirmu. Värske uuring osutab, et osa kasse kogeb sarnaselt inimlastega keerulist sisemist konflikti, kus loom on küll hirmul, ent tahab samas tohutult uut olukorda uurida ja läheneda.

Jaapani teadlased Kyoto ja Sophia ülikoolidest uurisid kasside iseloomu. Nad palusid sadadel kassiomanikel hinnata oma lemmikute igapäevast käitumist. Selle asemel et kasutada tavapäraseid loomateste, kohendasid teadlased psühholoogilisi küsimustikke, millega arstid hindavad tavaliselt väikelaste temperamenti.

Andmed kinnitasid, et pelglikkus käib kassidel enamasti käsikäes puhta hirmuga. Siiski tuli analüüsis esile neli eraldiseisvat isiksusetüüpi.

Kõige enam pakkus teadlastele huvi üks kindel rühm, mis koosnes suures osas tänaval sündinud isastest kassidest. Nemad esindavad niinimetatud imikulaadse pelglikkusega tüüpi. See tähendab, et hirmuskaalal kõrgeid punkte saavad loomad näitavad samal ajal üles tugevat soovi uute inimestega suhelda.

Teadlaste sõnul on säherduse käitumise taga looma soovide vastuolu. Näiteks võib hirm sundida kassi esialgu võõra inimese eest taganema. Tugev sisemine uudishimu paneb teda aga olukorda pingsalt jälgima ja tasapisi ikkagi lähemale hiilima. Selline konfliktne olek toetab oletust, et lemmikloomade hingeelu on täpselt sama keerukas nagu inimestelgi.

Teadlased loodavad, et uus põhjalikum arusaam kasside iseloomust aitab tulevikus varjupaikadel ja omanikel kohandada elukeskkonda nii, et see toetaks paremini iga looma eripära.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas PLOS One.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.