Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 7. novembril kell 11.30:

– Ukraina ründas Saraatovi naftatöötlemistehast;

– Rünnaku alla sattusid ka teised sihtmärgid Venemaal;

– Kiievit tabas 36 ballistilist raketti;

– Budanov: Ukraina elab selle talve kindlasti üle;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2280 sõdurit.

Ukraina ründas Saraatovi naftatöötlemistehast

Ukraina mehitamata õhusõidukid ründasid ööl vastu 7. novembrit, pärast enam kui 1000 kilomeetri läbimist, Venemaa Saraatovi oblasti strateegilisi objekte, selgub ühismeedia postitustest. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada naftatöötlemistehas, kus ühismeediasse postitatud videote põhjal puhkes mitu tulekahju, kirjutas väljaanne Dialog.ua.

Pillars of smoke and flame are rising from Russia’s Saratov oil refinery after a Ukrainian attack drone raid tonight. Locals reported a swarm of conventional and jet-powered drones attack the facility. https://t.co/HMyx0mQU6a

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 7, 2026

Saraatovi oblastis anti õhuhäire öösel kell 2.42. Saraatovi lennujaamas peatati lennuliiklus ning kõik hädaabiteenistused viidi kõrgendatud valmisolekusse. Varsti pärast seda kuulsid Saraatovi elanikud arvukaid plahvatusi. Väidetavalt toimusid plahvatused kohaliku naftatöötlemistehase piirkonnas.

@Exilenova_plus Saratov Refinery on fire, from afar POV 51.526445, 46.050939 @GeoConfirmed @UAControlMap @giK1893 https://t.co/03PVMMJUXh

— Neonhandrail (@neonhandrail) November 7, 2026

Varahommikul ei olnud Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargin rünnaku-järgset olukorda veel kommenteerinud. Ta piirdus hoiatusega, et võimaliku ohu piirkondades võivad töötada elanike teavitamiseks mõeldud häiresüsteemid. Ka Saraatovi linnavalitsus ei olnud juhtunut kommenteerinud.

Ukraina droonide rünnaku alla sattunud Saraatovi naftatöötlemistehas kuulub ettevõttele Rosneft. Tehas töötleb aastas ligikaudu seitse miljonit tonni naftat, millest toodetakse naftasaadusi, sealhulgas bensiini, diislikütust ja lennukikütust.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel varustab tehas Venemaa armeed kütuse ja määrdeainetega, mistõttu on see Ukraina kaitseväe jaoks seaduslik sihtmärk.

Ukraina relvajõud on Saraatovi naftatöötlemistehast korduvalt rünnanud.

Rünnaku alla sattusid ka teised sihtmärgid Venemaal

Dialog.ua teatel toimus Ukraina rünnakuid ka mujal Venemaal, kus süttisid üks tehas ja ladu.

Orjolis teatati rünnakust tehasele Proton, mis kuulub Venemaa sõjatööstuskompleksi. Tehase piirkonnast kostus plahvatusi, märkis väljaanne. Esialgsetel andmetel puhkes pärast plahvatusi ettevõtte Proton-Elektroteks territooriumil tulekahju.

Orjoli oblasti kuberner Andrei Klõtškov kinnitas, et linna Sovetski rajoonis sai ühe ettevõtte tootmishoone kahjustada, kuid ei täpsustanud ettevõtte nime.

Telegrami kanali Ukraina365 OSINT-analüütikute andmetel oli tegemist just Protoni tehasega.

Ettevõte toodab elektroonikakomponente, mida kasutatakse muu hulgas Venemaa sõjatehnikas. Tehase toodangut seostatakse raketikomplekside Iskander-M ja õhutõrjesüsteemide Pantsir-S1 tootmisega.

Venemaa Telegrami kanalites oletatakse, et rünnakus võidi kasutada Ukraina rakette Flamingo. Selle teabe kohta pole seni kinnitust.

Veel üks ulatuslik tulekahju puhkes Doni-äärses Rostovis. Esialgsetel andmetel süttis aadressil Tupolevi tänav 16A asuv ladu, kus hoiti õlisid ja polümeermaterjale.

Väidetavalt ulatus tulekahju pindala 8000 ruutmeetrini. Tuli võis levida ka kõrval asuvatele hoonetele.

Puuduvad andmed selle kohta, et Ukraina oleks Rostovi ladu rünnanud. Tulekahju tekkepõhjuseid alles selgitatakse.

Dialog.ua juhib tähelepanu sellele, et juba päev varem hakkasid Venemaa agressioonisõda toetavad kommentaatorid (Z-blogijad ) arutama Ukraina uut taktikat naftatöötlemistehaste ründamisel. Nende versiooni kohaselt võivad Ukraina droonid rünnata korraga mitut objekti ühe ja sama ettevõtte territooriumil. Sellele väitele pole seni sõltumatut kinnitust.

Samas on Ukraina nädala jooksul rünnatud juba seitset Venemaa naftatöötlemistehast. Seirekanalite andmetel on droonirünnakute alla varem sattunud:

Afipski naftatöötlemistehas Krasnodari krais; Rjazani naftatöötlemistehas; Jaroslavli naftatöötlemistehas; Kstovo naftatöötlemistehas Nižni Novgorodi oblastis; Bašneft-Novoi­li naftatöötlemistehas Baškortostanis; Novokuibõševski naftatöötlemistehas Samaara oblastis.

Venemaa Z-blogijad on kurtnud, et õhutõrje ei suuda kaitsta suuri naftatöötlemisettevõtteid.

Kiievit tabas 36 ballistilist raketti

Venemaa tulistas ööl vastu laupäeva Kiievi pihta mitu lainet ballistilisi rakette. Kiievi võimude teatel sai linnas vigastada vähemalt kuus inimest ning kahjustada üks sild. Vene õhurünnakud tabasid ka teisi Ukraina piirkondi, kus vähemalt üks inimene sai surma ja kümmekond vigastada.

Rünnakud toimusid vaid mõni tund pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli hoiatanud, et Venemaa valmistab ette järjekordset ulatuslikku rünnakut Ukraina taristule.

Kiievi tabanud rünnakut kommenteerinud linnapea Vitali Klõtško sõnul oli kuue vigastatute seas ka 14-aastane tüdruk. Kaks inimest viidi haiglasse. Venemaa rünnak kahjustas ka Kiievi jaoks olulist Põhjasilda (Pivnitšnõi sild), mis on praegu mõlemas sõidusuunas liiklusele suletud. Klõtško sõnul said kahjustada silla sõidutee, trollibusside kontaktliin ja elektriliin.

“Teetöölised ja kommunaalteenistuste töötajad juba töötavad Põhjasillal,” kinnitas linnapea.

Ukraina õhujõudude teatel saatis Venemaa öösel Ukraina vastu 172 Shahedi tüüpi drooni, neist 137 reaktiivmootoriga. Õhujõudude väitel õnnestus 24 piirkonnas alla tulistada või elektrooniliselt maha suruda neli ballistilist raketti ja 149 Shahedi tüüpi drooni, sealhulgas 117 reaktiivmootoriga drooni.

“Venemaa valmistub kolmepoolseteks kõnelusteks, rünnates ballistiliste rakettidega Ukraina elutähtsat taristut,” kommenteeris Zelenski hommikul rünnakut.

Zelenski sõnul tulistas Venemaa öö jooksul välja 36 ballistilist raketti, mis kõik olid suunatud Kiievi ja Kiievi oblasti vastu. Kiievi oblastis ründas Venemaa alajaamu, mis ühendavad Rivne ja Hmelnõtski tuumaelektrijaamu Kiievi ning Ukraina keskoblastitega, lisas ta.

Zelenski sõnul sai Venemaa rünnakutes vigastada üheksa inimest, kuid ta ei täpsustanud, millises Ukraina piirkonnas.

“Kui Venemaa püüab suruda miljonite elanikega Kiievi ja kogu riigi elektrikatkestuse tingimustesse, ei saa Ukrainat üksi jätta. Arvestame Ameerika Ühendriikide kahepoolse toetuse suurendamisega,” märkis Zelenski.

Esimene raketilaine tabas Kiievit juba enne keskööd. Ukraina õhujõudude teatel lendas veidi enne kella 23 mõne minuti jooksul linna vähemalt kuus raketti, vahendas The Kyiv Independent.

Umbes 30 minutit hiljem teatati elanikele õhuhäire lõppemisest. Vaheaeg jäi aga lühikeseks: veidi enne südaööd kuulutati välja uus õhuhäire. Järgmine raketilaine tabas linna veidi pärast kella ühte öösel ning Kyiv Independenti ajakirjanikud teatasid vähemalt kuuest uuest valjust plahvatusest.

Klõtško teatas plahvatustest linna äärelinnades ning hoiatas, et Venemaa ründab ballistiliste rakettidega taristuobjekte. Hiljem teatas linnapea, et Solomjanski linnaosas sai kahjustada viiekorruseline elumaja. Samuti purunesid ühes teises, täpsustamata asukohas asuvas viiekorruselises hoones aknad. Mõlemale sündmuskohale saadeti päästeteenistused.

Kiievi linna sõjaväevalitsuse teatel puhkes Solomjanski linnaosas tulekahju ka ühes mitte-eluhoones. Samas linnaosas sai rünnakus kahjustada ka lasteaed.

Kell 3.04 kohaliku aja järgi raputasid linna taas plahvatused, teatas Kyiv Independenti ajakirjanik sündmuskohalt. Plahvatused jätkusid ning kell 3.30 tabasid linna järjekordsed ballistilised raketid, teatas väljaande reporter.

Kiievi linnast väljaspool teatas Kiievi oblasti kuberner Tõmur Tkatšenko, et Venemaa reaktiivmootoriga droonide rünnak Brovarõ rajoonis põhjustas elumajas tulekahju ja vigastas ühte inimest. Mees toodi kahjustada saanud hoone rusude alt välja ning viidi põletuste ja arvukate killuhaavadega haiglasse.

Ukraina politsei teatel hukkus Venemaa rünnakus laiemale Kiievi oblastile kokku üks inimene ja sai vigastada veel kaks. Lisaks said kahjustada energiataristu objektid Butša ja Obuhhivi rajoonis.

Reede õhtul hoiatas Zelenski ukrainlasi, et luureandmete kohaselt valmistab Venemaa ette järjekordset ulatuslikku rünnakut taristu vastu. Tema sõnul võivad sihtmärkideks olla sillad, energiataristu ja tsiviilobjektid.

Kolme miljoni elanikuga Kiiev on viimastel nädalatel olnud pidevate rünnakute all, kuna Venemaa on alustanud oma iga-aastast kampaaniat Ukraina elektrivõrgu vastu. 3. novembril tabas linna tänavuse aasta seni suurim energiataristu vastane rünnak, mis põhjustas ulatuslikke elektrikatkestusi ja veevarustuse katkemist.

Samal ajal kui elanikud kannatavad rünnakute tagajärgede all, on linnavõimud ja keskvalitsus vahetanud süüdistusi Kiievi energiataristu halveneva olukorra pärast talve eel.

Budanov: Ukraina elab selle talve kindlasti üle

Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov avaldas veendumust, et riik elab hoolimata Venemaa rünnakutest Ukraina energiataristu ja teiste tsiviilobjektide vastu selle talve kindlasti üle.

Budanovi ütles intervjuus telekanalile CBS News, et Kreml püüab tekitada Ukraina kriitilisele taristule võimalikult suurt kahju, lootes sel viisil vallandada riigis proteste.

“Nad tahavad tekitada meie kriitilisele taristule maksimaalset kahju. Nende lootus on nende endi arusaama kohaselt luua pinnas ühiskondlikuks rahulolematuseks ja tänavaprotestideks ning sundida Ukrainat sisuliselt loobuma oma riiklikest huvidest. Aga seda ei juhtu,” rääkis ta, kommenteerides Venemaa strateegiat.

Küsimusele, kas Ukraina peab eelseisvale talvele vastu, vastas presidendi kantselei juht jaatavalt: “Ukraina elab selle talve kindlasti üle. See saab olema raske, aga me tuleme toime.”

Lisaks kommenteeris presidendi kantselei juht viimasel ajal Ukraina ja USA suhetes tekkinud pingeid pärast seda, kui Ukraina sõjaväelastele piirati Starlinki ja Starshieldi teenuste kasutamist.

Budanovi sõnul ei oleks tohtinud sellist olukorda tekkida, kuid samas märkis ta, et praeguseks on probleem ühel või teisel viisil lahendatud.

Presidendi kantselei juht suhtub tulevikku positiivselt, rõhutades, et Ukraina ja USA suhetel on pikk ajalugu. Tema sõnul on suhetes olnud erinevaid perioode, kuid kunagi pole juhtunud, et Kiiev ja Washington oleksid täielikult tülli läinud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2280 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes  1 604 110 (+2280);

– tankid 12 456 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 25 654 (+3);

– suurtükisüsteemid 52 000 (+44);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2257 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1747 (+3);

– lennukid 452 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 3093 (+8);

– operatiivtaktikalised droonid 598 840 (+1224);

– tiibraketid 5192 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 171 389 (+460);

– eritehnika  4881 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi