Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 6. novembril kell 22.34:

– Venemaal plahvatas suur gaasitoru;

– Ukraina õhurünnak tabas Afipski naftatöötlemistehast Venemaal;

– Zelenski hoiatas Venemaa uute rünnakute eest Ukraina energiasektorile;

– Venemaa rünnakud põhjustasid elektrikatkestusi seitsmes Ukraina oblastis;

– Zelenski lubas kaaluda valimiste korraldamist veebi teel;

– Kallas: Ukraina rahuleping vajab EL-i osalust;

– Zelenski teatel lubas Costa Euroopa Liidu poolt Ukrainale täiendavalt 70 miljardit;

– Hispaania annab Ukrainale 490 miljoni dollari eest sõjalist abi;

– Zelenski sõnul on Ukrainal jäänud USA-lt saamata 16 miljardi eest abi;

– Venemaa rünnaku ohvrite arv Komõšuvahhas kasvas 53-ni;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2440 sõdurit.

Kallas: Ukraina rahuleping vajab EL-i osalust

Igasugune rahuleping Ukrainas nõuab Euroopa Liidu osalust, ütles EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas More reedel ajakirjanikele.

“Me ei saa öelda, kuidas ja millal Ukraina ja Venemaa rahulepingu sõlmivad,” ütles Kallas pärast Läänemeremaade välisministrite mitteametlikku kohtumist.

“Iga lepingu rakendamiseks on vaja, et Euroopa Liit oleks selle osa,” lisas Kallas.

Kallas ütles veel, et Putinil ei ole Euroopa julgeolekuküsimustes vetoõigust ning Ukraina peab täielikult integreeruma Euroopa julgeolekuarhitektuuri, vahendas Reuters.

“Meil on Euroopa julgeolekuarhitektuur juba olemas. Nii NATO-l kui ka Euroopa Liidul on selles oma roll. Peame tagama, et Ukraina oleks sellesse arhitektuuri integreeritud,” sõnas Kallas. 

Zelenski hoiatas Venemaa uute rünnakute eest Ukraina energiasektorile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedel, et Venemaa kavandab uut rünnakut riigi energiasektori vastu, ning kordas oma üleskutset Patrioti raketitõrjesüsteemide saamiseks.

“Praegu on meil luureandmeid, mis näitavad, et valmistatakse ette uut rünnakut energiasektori, meie Dnipro jõe sildade ning tsiviiltaristu vastu,” ütles ta oma igaõhtuses pöördumises.

Kuigi õhujõud ja armee valmistuvad sellist rünnakut tõrjuma, ei ole olukord lihtne, lisas Zelenski.

“Vaja on Patrioti süsteemide püüdurrakette. Iga kokkulepe on oluline. Iga päev tarnete osas on äärmiselt tähtis. Ning me kutsume tungivalt oma partnereid üles tarneid mitte edasi lükkama,” ütles ta.

ISW: Ukraina saavutas edu Zaporižžja oblastis

Sõjasündmusi jälgiv USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutab oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkasid rünnakuid mitmel rindelõigul, kuid suuremal osal suundadest ei õnnestunud neil kinnitatud edu saavutada. Ukraina väed tegid samal ajal vasturünnakuid ning saavutasid edu Zaporižžja oblastis. 

Venemaal plahvatas suur gaasitoru

Venemaal Kemerovo oblastis plahvatas neljapäeval väidetava sabotaažirünnaku järel gaasimagistraal, mis varustab lõhkeaine komponente tootvat keemiatehast.

Magistraalgaasijuhtmel toimunud plahvatusele Kemerovo oblasti Topkinski rajoonis järgnes ulatuslik tulekahju. Ametlikel andmetel põhjustas selle torujuhtme hermeetilisuse kadumine ehk gaasileke, kuid sotsiaalmeedias väidetakse, et lekke taga on sabotaaž.

Plahvatusele järgnes suur tulekahju: pealtnägijate filmitud videotes on näha tohutut lahtist leeki, tulesamba läbimõõt ulatub ligi 100 meetrini ja kõrgus kuni 70 meetrini.

Kemerovo region, Russia ❗ A fire broke out on a main gas pipeline in the Topkinsky Municipal Okrug, Kemerovo Region, on November 5, 2026, following a loss of pressure. Emergency services extinguished the fire. The incident forced JSC Azot in Kemerovo to temporarily reduce production. Private gas supplies and heating services remained unaffected. The cause of the incident remains under so-called ’investigation’.

— LX (@LXSummer1) November 5, 2026

Avarii tõttu piirati gaasitarnet Kemerovo ettevõttele Azot, mis on üks Venemaa suurimaid ammooniumnitraadi ja lämmastikhappe tootjaid. Need on oluline tooraine kaitsetööstuse ettevõtetele, mis valmistavad tööstuslikke ja sõjalisi lõhkeaineid. Azot vähendas oma tootmist miinimumtasemele.

“Praegu on tööstusohutuse eeskirjade kohaselt piiratud gaasitarnet Kemerovo ettevõttele Azot,” kirjutas oblasti kuberner Ilja Seredjuk ühismeedias.

 See on juba teine suur tulekahju Venemaa magistraalgaasijuhtmel viimase kuu jooksul. Penza oblastis toimus sarnane intsident 13. oktoobril.

Ukraina õhurünnak tabas Afipski naftatöötlemistehast Venemaal

Ööl vastu reedet tabas Ukraina õhurünnak Venemaal Krasnodari krais asuvat Afipski naftatöötlemistehast ning üht seni tuvastamata objekti Adõgees.

Öösel kostis Afipski asulas mitu plahvatust. Esialgsetel andmetel tabas droonirünnak Afipski naftatöötlemistehast, mille territooriumil puhkes seejärel tulekahju, teatas väljaanne Dialog.ua viitega sõjasündmusi kajastavale seireprojektile Exilenova+.

Атакован Краснодарский край, существует вероятность, что под удар попал местный НПЗ — Афипский, один из крупнейших на юге России с пропускной способностью до 7 млн тонн нефти в год. Завод и ранее подвергался атакам — более 10 раз с 2023 года https://t.co/Jhrtvo7bCi

— SAW (@SA61W) November 6, 2026

Plahvatusi oli kuulda ka samas Venemaa lõunaregioonis paiknevas Adõgee Vabariigis. Uudise avaldamise ajaks ei olnud kumbki pool droonirünnakut ega selle kõiki tagajärgi ametlikult kinnitanud, märkis Dialog.ua.

Väljaande LIGA.net vahendas Krasnodari krai operatiivstaabi teadet, et Afipski alevikus puhkes droonirünnaku tagajärjel ühes ettevõttes tulekahju. Vene väljaande ASTRA andmetel võis rünnaku sihtmärgiks olla Afipski naftatöötlemistehas. Operatiivstaabi teatel kukkusid ettevõtte territooriumile droonirusud. Samuti said kahjustada ühe korterelamu aknad.

Kohalike elanike sõnul toimus Afipski naftatöötlemistehase tööstuspiirkonnas arvukalt plahvatusi ning tegutses Venemaa õhutõrje. Plahvatustest ja tulekahjudest teatati ka Krasnodaris. Linn mattus suitsu, mis kandus sinna Afipski naftatöötlemistehase poolt.

Drooniohu tõttu peatati Krasnodari lennujaamas lennud.

Afipski naftatöötlemistehas kuulub kontsernile Safmar ja asub Krasnodarist ligikaudu 18 kilomeetri kaugusel. Tehase projekteeritud tootmisvõimsus on 6,25 miljonit tonni naftat aastas, kuid tegelik töötlemismaht ulatub 7,2 miljoni tonnini. Tehas kuulub Venemaa lõunaosa suurimate naftatöötlemisettevõtete hulka ja see toodab bensiini, diislikütust ja lennukikütust. Sellel on oluline roll Venemaa armee varustamisel lõunapoolsel rindesuunal.

Rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu vähendavad riigi võimekust töödelda toornaftat bensiiniks, diislikütuseks ja lennukikütuseks, mida vajatakse nii armee varustamiseks kui ka majanduse toimimiseks. Tehaste kahjustamine vähendab ka ekspordiks mõeldud naftatoodete tootmist. Nafta ja naftatoodete ekspordist saadavate tuludega rahastab Venemaa sõjategevust.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel püüdis ja hävitas riigi õhutõrje lõppenud öö jooksul väidetavalt 142 drooni. Droonid olevat alla tulistatud Kurski, Belgorodi, Tuula, Orjoli, Rostovi ja Astrahani oblastis, Moskva piirkonnas, Krasnodari krais, okupeeritud Krimmis ning Musta ja Aasovi mere kohal.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) andmetel oli 2026. aasta septembri lõpu seisuga Venemaa 38 peamisest naftatöötlemistehasest 15 tegevus peatatud ning veel 12 olid vähendanud naftatoodete tootmismahtu. Selle tulemusel oli Venemaa naftatöötlemise kogumaht aasta algusega võrreldes vähenenud 55,4 protsenti.

5. novembril ründas Ukraina veel üht Venemaa strateegiliselt olulist naftatöötlemistehast – Rjazani tehast. Mõni päev varem ründasid droonid Jaroslavli naftatöötlemistehast.

Venemaa rünnakud põhjustasid elektrikatkestusi seitsmes Ukraina oblastis

Venemaa õhurünnakud Ukraina energiataristule põhjustasid ööl vastu reedet ja reede hommikul uusi elektrikatkestusi seitsmes Ukraina oblastis, teatas energeetikaministri asetäitja Artem Nekrassov.

Kannatada said Vinnõtsja, Dnipropetrovski, Žõtomõri, Zaporižžja, Kiievi, Harkivi ja Tšernihivi oblast.

“Kõige keerulisem on olukord endiselt pealinna piirkonnas,” ütles Nekrassov. Ta lisas, et ulatuslike purustuste tõttu peavad elektrivõrkude töötajad jätkuvalt rakendama piiranguid elektritarbimisele.

Zelenski lubas kaaluda valimiste korraldamist veebi teel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas neljapäeval Saksamaa avalik-õiguslik telekanalile ZDF antud usutluses kaaluda Ukrainas valimiste korraldamist veebipõhiselt.

“Võime kaaluda veebivalimiste korraldamise võimalust. See on võimalik, kuid parlament peab leidma lahendused,” ütles riigipea.

Ukraina president märkis samas, et Ukraina relvajõudude sõjaväelased on valimiste vastu, kuna neil puudub võimalus hääletada.

“Miljonid inimesed on kaevikutes ja tehniliselt ei saa me neile hääletust korraldada. Valimiste korraldamine, kui sõdurid ei saa hääletada, oleks ebaõiglane. See on sajaprotsendiliselt ebaõiglane,” seletas Zelenski.

Ukraina liider väitis ühtlasi, et oli valmis talvel valimisi korraldama, kui Washington suudab Moskvaga relvarahu kokku leppida.

“Ma ütlesin ameeriklastele, et te võite venelastega talvise relvarahu kokku leppida. Siis on inimestel elekter ja vesi. Selle aja jooksul saaksime korraldada ka valimised – juhul kui teie kõik Ühendriikides soovite mind välja vahetada. Võib-olla olukord nüüd muutub, kuid toona oleks see kindlasti võimalik olnud. Oli võimalus,” rääkis president.

Zelenski teatel lubas Costa Euroopa Liidu poolt Ukrainale täiendavalt 70 miljardit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pärast kohtumist Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costaga, et sai positiivse vastuse ettepanekule eraldada Ukrainale 2027. aastaks täiendavalt 70 miljardit eurot.

Uudisteagentuuri Ukrinformi andmetel nimetas Ukraina riigipea kavandatud 70 miljardi euro suurust täiendavat abi väga positiivseks.

“Ma kuulen positiivset vastust. Olen tänulik Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, et riigijuhid kiidavad sellise otsuse põhimõtteliselt heaks ja kõik hakkavad selle kallal töötama. Veel on vara midagi kindlat öelda, sest otsus tuleb alles langetada, kuid me arutasime oma ühiseid tegevusi,” rääkis Zelenski.

Ukraina riigipea tõdes, et riik vajab neid vahendeid hädasti lisaks juba väljakuulutatud 45 miljardi euro suurusele Euroopa Liidu toetusele.

“70 miljardit eurot on summa, mille määrasid kindlaks meie sõjaväelased ja meie valitsus. See on see, mida me 2027. aastaks tegelikult vajame,” sõnas Zelenski.

Zelenski kutsus 16. oktoobril Euroopa Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu riikide liidreid üles andma Ukrainale 2027. aastal kaitseks täiendavalt 70 miljardit eurot.

Zelenski väljendas kolmapäeva õhtul eetris olnud usutluses ühtlasi lootust, et demokraatide võit USA vahevalimistel suurendab toetust Kiievile ja aitab kaasa lõpetada sõda Venemaaga.

Ukraina ja selle Euroopa liitlased on olnud mures Ühendriikide ja Venemaa lähenemise pärast alates sellest, kui vabariiklasest president Donald TrumpDonald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide suurettevõtja ja poliitik, alates 20. jaanuarist 2025 47. Ameerika Ühendriikide president. Aastatel 2017–2021 oli ta 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on alates 2012. aastast USA Vabariikliku Partei liige. More eelmise aasta alguses Valgesse Majja naasis.

Trumpi ja Zelenski vahelised suhted on olnud heitlikud ning pinged on viimastel nädalatel kasvanud, kuna USA liider kritiseeris Kiievit ja sõlmis Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga kokkuleppe sanktsioonide leevendamiseks vastutasuks Vene diislikütuse vabastamise eest.

Hispaania More annab Ukrainale 490 miljoni dollari eest sõjalist abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval pärast kohtumist Hispaania More peaministri Pedro Sánchezega, et Madrid annab Ukrainale 437 miljoni euro ehk umbes 490 miljoni USA dollari suuruse sõjalise abi paketi.

“Kogu selle sõja vältel on Hispaania More meile järjepidevalt abi ja toetust pakkunud. Ja Hispaanialt on tulemas uus sõjalise abi pakett väärtuses 437 miljonit eurot. Aitäh!” ütles Zelenski.

Zelenski kohtus Madridi tippkohtumisel ühtlasi Euroopa ja Ameerika hispaania More ja portugali keelt kõnelevate riikide juhtidega.

“[Hispaania More antavad] Vahendid aitavad tugevdada Ukraina õhutõrjet, kuna Venemaa rünnakud laastavad Ukraina transpordi- ja energiataristut,” sõnas Zelenski.

Avaldades Hispaaniale solidaarsust pärast 28. oktoobril 69 inimelu nõudnud ohvriterohket rongiõnnetust, mõtiskles Zelenski sellega seoses Venemaa Ukrainas toime pandud rünnakute inimkaotuste üle.

Võimude teatel andsid Vene väed 29. oktoobril löögi Dnipro raudteejaama perroonile, kus hukkus 15 ja sai haavata veel vähemalt 14 inimest. Reisirong valmistus perroonilt Zaporižžja poole väljuma, kui jaama ründas Venemaa reaktiivmootoriga droon.

“Sel aastal on Venemaa kahjustanud rohkem meie vedureid, kui kõigil eelmistel selle sõja aastatel,” märkis Zelenski.

Õhutõrjesüsteemide nappuse ja Patrioti rakettide tarnete viibimise tõttu on Venemaa rünnakud põhjustanud viimastel nädalatel tõsiseid elektri- ja veekatkestusi.

“Meie elektrivõrk ja veevarustus on pideva rünnaku all. Olukord on keeruline. Seda eriti Kiievis ja iga humanitaarabi samm on väga oluline,” jätkas riigipea.

Varem sel aastal lubas Hispaania More valitsus anda Ukrainale viis Patriot PAC-2 raketti. Kiiev teatas, et vajab eelseisval talvel oodatavate Venemaa ballistiliste rakettide õhurünnakute tõrjumiseks umbes 300 Patrioti raketti.

Zelenski sõnul on Ukrainal jäänud USA-lt saamata 16 miljardi eest abi

Ukraina ei ole saanud Ameerika Ühendriikidelt eelnevate kokkulepetega lubatud abi 16 miljardit dollari ulatuses ja nende vahendite laekumise eest tuleb edasi võidelda, ütles president Volodõmõr Zelenski.

“Meil tuleb töötada Ühendriikide paketiga. On vaja tõstatada küsimus, et varasematest kokkulepetest ja otsustest peatati 16 miljardit ja 16 miljardit jäi lisamata,” rääkis Ukraina riigipea intervjuus uudistekanalile TSN.

Zelenski lisas, et Ukraina on tänulik kõige eest, mis riigile antud, kuid peab ka nende vahendite eest võitlema.

“Ärgu keegi Ühendriikides solvugu,” lisas Ukraina president.

Venemaa rünnaku ohvrite arv Komõšuvahhas kasvas 53-ni

Venemaa esmaspäeval korraldatud pommirünnakus Ukraina Zaporižžja oblastis asuva Komõšuvahha küla koolihoonele, mida kasutati humanitaarabi jagamise punkti ja varjendina, hukkunute arv tõusis reedeks 53-ni.

Tegemist on ühe ohvriterohkeima tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuga, mille Venemaa sel aastal Ukraina vastu on korraldanud.

Oblasti kuberneri kohusetäitja Mõhhailo Semikin teatas sotsiaalmeediakanalis Telegram, et Komõšuvahha külas asuvas rünnakupaigas käivad otsingu- ja päästetööd juba viiendat päeva.

Ukraina riiklik hädaabiteenistus oli varem teatanud 50 hukkunust. Pääste- ja otsingutööd jätkusid keerulistest tingimustest ning Venemaa korduvate rünnakute pidevast ohust hoolimata.

Rünnaku toimepanemist kirjeldas reedel kaitseministeeriumi iganädalasel briifingul ka ministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju, kes märkis, et rünnak oli üks suurema ohvrite arvuga venelaste pommirünnakuid.

“Kasutati lennukipommi, milles oli 1000 kilogrammi lõhkeainet ja mille plahvatusraadius ulatus 250 meetrini. Pärast seda rünnakut rünnati venelaste poolt täiendavalt üheksa lennukipommiga varjupaika, kuhu inimesed olid esimese pommirünnaku eest varjunud. Ka selle rünnaku tulemusena siis said mitmed inimesed surma ja vigastada, sealhulgas siis ka päästetöötajad, kes siis reageerisid sellele esimesele pommirünnakule,” rääkis Kaju.

Rünnak toimus päev pärast USA vahendatud lühiajalise relvarahu lõppemist Oleškõ linnas ning vähem kui nädal enne seda, kui USA peaks Abu Dhabis kokku tooma Ukraina ja Venemaa delegatsioonid, et arutada juba viiendat aastat kestva sõja lõpetamist.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2440 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes  1 601 830 (+2440);

– tankid 12 456 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 25 651 (+8);

– suurtükisüsteemid 51 956 (+54);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2254 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1744 (+6);

– lennukid 452 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 3085 (+8);

– operatiivtaktikalised droonid 597 616 (+1395);

– tiibraketid 5192 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 170 929 (+673);

– eritehnika  4878 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi