Teadus

Kopenhageni loomaaias hukati noor kaelkirjak, keda hakkab tapma Tallinna loomaaia direktor ja mis saab loomaaedest üldse?

Kopenhageni loomaaias hukati noor kaelkirjak, keda hakkab tapma Tallinna loomaaia direktor ja mis saab loomaaedest üldse?
  • Tellijana loed uudiseid äpis reklaamivabalt.
  • Postimehe ja maakonnalehtede piiramatu lugemisõigus, Kuku raadio saadete järelkuulamine.
  • Digiajakirjad Naine, Reis, Lemmik ja Kodu
Artikli kokkuvõtte lugemiseks telli Postimees

Loomaaed sündis inimeste soovist näha ja omada kaugete maade loomi. Tänapäeval põhjendatakse selle olemasolu üha sagedamini looduskaitse, hariduse ja teadusega. Kuid mida teha siis, kui liigi säilitamise eesmärk läheb vastuollu üksiku looma heaoluga? Ja milline võiks olla loomaaed, mille keskmes oleks looma enda kogemus, looma enda omailm?

Noore kaelkirjaku Mariuse hukkamine Kopenhaageni loomaaias tõi kunagi valusalt nähtavale küsimuse, mis ei puuduta üksnes üht looma ega üht linna. Mis saab nendest loomadest, kes ei mahu enam inimeste plaanidesse – olgu põhjuseks geenid, ruumipuudus või kogu loomaaia suunamuutus?

Üle maailma tegutseb hinnanguliselt kümneid tuhandeid loomaaedu, päästekeskusi ja akvaariume, kuid nende roll on kiiresti muutumas. Kas need on eelkõige liigikaitse laborid, meelelahutusasutused, hariduskeskused või hoopis ajale jalgu jäänud institutsioonid? vastust otsitakse nii rahvusvahelistes teadusülevaadetes kui ka Tallinna loomaaia ümber lahvatanud vaidluses.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga