Valitsus loobus plaanist Rail Balticu Eesti osa valmis saada 2030. aastaks, kuid esialgu pidi rong sõitma hakkama tänavu jõuludel. Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets rääkis, et hilinemise ja pideva valmimisaja edasilükkamise taga on erinevaid põhjuseid, kuid peamiselt kehv juhtimine ja ootuste üles ajamine selle pealt, kus võimekusi veel polnud.

Esialgu pidi taristu Eesti piires maksma miljard eurot, kuid nüüd on hind kerkinud juba 3,5 miljardi euroni. Salomets nentis, et see summa on praeguse seisuga, kuid ei sisalda tuleviku inflatsiooni.

Summat on mõjutanud hindade tõus

“Väga suur mõjutaja on olnud see, et projekti ulatus ise on muutunud,” sõnas ta. Salomets lisas, et summat on mõjutanud ka hindade tõus, mis on olnud Eestis erinevate kriiside järel kümnetes protsentides kolme- kuni neljaaastase perioodi jooksul.

Nüüd on eesmärk, et 2034. aasta lõpus väljub rong Berliini. “Mina tahaks uskuda, et see nii on,” sedastas Salomets. Ta selgitas, et omaniku ootused Rail Baltic Estoniale ütlevad, et 2034. aasta lõpuks peab raudtee olema mitte ainult valmis, vaid ka kasutusse antud.

Raudtee valmib varem, seda hakatakse testima ja seejärel toimub raudtee kasutusse andmine. Tallinn-Pärnu lõigul toimub see varem ning 2032. aasta lõpus peaks saama juba rongiga Pärnusse sõita. Seda juhul, kui rahastus on olemas.

Salomets: raudtee valmimise edasilükkamine ei muuda kaubaäris suurt midagi

Salomets rääkis, et Rail Baltic on osa Euroopa raudteevõrgustikust, mille kaudu toimub kaubavedu. “Pikas kaubaäris see 2030 kuni 2032 nihe tegelikult suurt midagi ei määra,” sõnas ta.

Salomets ütles, et kaubad liiguvad maanteel ka praegu ja see on esimene koht, kus Rail Balticu prognoosid arvestavad, et raudteel on konkurentsieelis ning kaubad lähevad teatud osas sinna üle. “Loomulikult tekitab uus infrastruktuur ka uut kaubakäivet,” nentis ta.

Rail Balticu tasuvusanalüüs näitab, et Rail Baltic Estonia iga-aastane püsikulu on 30 kuni 50 miljonit eurot. See erinevus tuleneb ennekõike sellest, kui suured remondid millisele ajaperioodile taanduvad. “Teistpidi on seal tulubaas ja tasuvusanalüüsist näeb ka seda, et ideaalis esimese kümnendi lõpus saab püsikulu tulubaasist kaetud,” sõnas Salomets.

Valitsus on öelnud, et kui Rail Balticut viis aastat kauem ehitada, muutub selle hind Eesti maksumaksjale odavamaks. Salomets selgitas, et kogu rahastamise kava on lähtunud uuest Euroopa Liidu finantsperioodist, mis algab 2028. aastal ja lõppeb 2034. aastal. Selle perioodi finantsvahendite maksimaalne Eestisse toomine võimaldab tähtaega pikendades panustada rohkem välisraha ja selle võrra vähem omafinantseeringut.