Õiguskantsleri hinnangul on süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise puhul tegu põhiõigusi väga tugevalt riivava meetmega ning seetõttu on vaja enne vastava direktiivi ülevõtmist analüüsida selle vastavust põhiseadusele.
Justiits- ja digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega võtab Eesti üle Euroopa Liidu direktiivi, mille järgi saab muu hulgas konfiskeerida vara süüdimõistva kohtuotsuseta.
Õiguskantsleri hinnangul tuleks enne direktiivi vastuvõtmist analüüsida, kuidas ülevõetavad normid vastavad Eesti põhiseadusele.
Õiguskantsleri ülesandeid täitev Olari Koppel
Olari Koppel (sündinud 16. jaanuaril 1969)[1] on Eesti ajakirjanik ja riigiametnik. More märkis justiits- ja digiminister Liisa Pakostale saadetud kirjas, et süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise ja seletamatu päritoluga vara konfiskeerimise puhul on tegemist põhiõigusi väga tugevalt riivavate meetmetega.
“Seetõttu on hädavajalik põhjalikult analüüsida kavandatavate normide vastavust Eesti vabariigi põhiseadusele. Hetkel on seletuskiri selles osas kahjuks puudulik, muudatuste põhiseaduspärasust on puudutatud vaid põgusalt,” ütles ta.
Koppel tõi välja, et konfiskeerimine on riigikohtu praktikast tulenevalt materiaalses mõttes karistus ja seega riivab süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine väga tugevalt põhiseaduses sätestatud põhiõigusi, nagu süütuse presumptsioon, oma kohtuasja arutamise juures olemise õigus ning omandi puutumatus.
Koppel tõi näiteks, et eelnõu alapeatükis, mis käsitleb mõju põhiõigustele, on ilma sisulise analüüsita nenditud, et meetmete mõõdukust toetavad mitmed kaitsemehhanismid ning et isikule tagatakse õigus olla menetlusse kaasatud, kasutada esindajat, esitada tõendeid ja vastuväiteid ning vaidlustada kohtulahend.
“Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kuidas viidatud kaitsemeetmete kohaldamine praktikas toimuma peaks, kui inimene on surnud või tal ei ole oma tervise tõttu võimalik menetluses osaleda ega sisulisi vastuväiteid esitada. Isegi esindaja kaasamisel või näiteks inimese surma korral tema pärijate menetlusse kaasamisel ei pruugi nendel inimestel olla sisuliselt võimalik vara konfiskeerimisest päästa, sest neil ei pruugi olla infot ega tõendeid vara päritolu kohta. Seega võib nende menetlusse kaasamine tegelikkuses olla üksnes formaalne,” märkis ta.
Koppeli sõnul tuleks selleks, et iga muudatuse põhiseaduspärasust hinnata, analüüsida iga meetme vastavust põhiseadusele ning konkreetsete näidete toel selgelt lahti kirjutada, kuidas on päriselt võimalik tagada kohtumenetlusse kaasamine ning omapoolsete tõendite esitamine.
“Praegu jääb seletuskirja lugedes mulje, et õigustatakse üksnes seda, miks selliseid meetmeid on vaja, aga ei analüüsita ega selgitata, kuidas neid meetmeid põhiõigusi arvestavalt praktikas rakendada,” märkis Koppel.
Samuti tekitab küsimusi niinimetatud kuritegude kataloogist loobumine ehk konfiskeerimise laiendamine kõigile kuritegudele, mis on seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga.
“Võimalus konfiskeerida kogu isikule kuuluv vara iga kuriteo puhul, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, läheb meie hinnangul liiga kaugele ja selle meetme proportsionaalsus on kaheldav. Laiendatud konfiskeerimisel võiks jääda siiski nn kuritegude kataloogi juurde, vajadusel seda eelnõuga lihtsalt laiendada,” ütles Koppel.
Ta lisas, et kuivõrd Euroopa direktiivi järgi tuleks süüdimõistva otsuseta konfiskeerimist rakendada vaid kuritegude puhul, mis võivad tuua märkimisväärset majanduslikku kasu, siis tuleks õiguskantsleri hinnangul direktiivi ülevõtmisel üksnes selliste kuritegudega ka piirduda.
Seotud lood
