USA kongressi vahevalimised on alati rahuloluhinnang ametisolevale presidendile. Donald Trumpi juhitud vabariiklastele pole see tänavu hea uudis.

“Minu arvates on suur hulk inimesi pahased Iraani sõja pärast. Paljud on pahased inflatsiooni pärast, eriti seoses kütusehinnaga. Inimesed on pettunud korruptsioonis, mida selles administratsioonis näevad. Erinevad inimesed hoolivad erinevatest asjadest. Näiteks immigratsioon ja sellega tegelemine on praeguse administratsiooni ajal olnud täiesti erinev kui minevikus,” lausus Georgetowni Ülikooli riigiteaduste professor Hans Noel.

Vabariiklased pelgavad, et osa nende seniseid toetajaid võib seekord hääletamata jätta. Nädalavahetusel saatsid Virginia osariigi Fairfaxi maakonna vabariiklased seetõttu välja tekstisõnumi, milles rõhutasid, et koju jäämine tähendab hoopis poolthäält suuremateks maksudeks, energiaarveteks ja illegaalseks immigratsiooniks. Erakonna piirkondliku juhi Katie Gorka sõnul on kampaania olnud raske.

“Peame võitlema peavoolu meedia uudisvooga, kus räägitakse väga palju elukallidusest. Kui kütusehind oli kõrge Bideni ajal, siis ei rääkinud sellest keegi. Teiseks on peavoolu meedia ja vasakpoolsed president Trumpi tõsiselt sakutanud, mis on tekitanud paljudes või osa inimestes tunde, et nad tahavad lihtsalt tema vastu hääletada,” ütles Fairfaxi maakonna vabariiklaste juht Katie Gorka.

Kindlasti on Trumpi poliitikas pettujaid erakondliku eelistuseta ameeriklaste seas, aga mitte ainult.

“Palju tõsiseid vabariiklasi ootas samuti teistsugust administratsiooni, eriti kui räägime kaugetest sõdadest. Nad on vihased ja pettunud. See on üks põhjustest, miks vabariiklaste valijabaas on veidi kokku kuivanud. Samas hääletab enamik vabariiklasi ikkagi vabariiklaste poolt, nagu ka enamik demokraate hääletab demokraatide poolt,” lausus Noel.

Küll aga on need väikesed liikumised muutnud vabariiklaste osariigid kaalukeeleosariikideks. Tasavägised valimisvõitlused Texases ja Kansases on Gorkale šokeerivad.

“Ma tõesti muretsen, kas oleme selle kursi muutmisega hiljaks jäänud? Ma ei tea. Kahjuks võib meid ees oodata sotsialistliku poliitika periood, et inimesest mõistaksid, mida see tegelikult tähendab. Üks osa probleemist on, et palju noori inimesi peab sotsialismi atraktiivseks. Neil pole õrna aimugi, millega on tegelikult tegu,” ütles Gorka.

Vabariiklaste käes on aga parajalt osariikide kubernerikohti, kes on äärmiselt olulised kohaliku tasandi poliitikas. Gorka rõhutab, et mitte kõike ei otsustata pealinnas ja kongressi koridorides, kus erakondade koostöö on keeruline.

“Kui demokraadid võidavad, siis läheb täielikuks sõjaks. Ma ei usu, et nad saavad kongressis midagi tehtud. Nad kulutavad kogu aja lihtsalt Trumpi administratsiooniga võitlemiseks, esitades igasugu nõudeid ja algatades uurimisi. See on ameeriklastele tragöödia, sest midagi ei saa tehtud,” lausus Gorka.

Isegi, kui demokraadid võidavad nii esindajatekoja kui ka senati, siis üleöö midagi ei muutu. Sealhulgas USA välispoliitikas, alates sõdadest kuni tollimaksudeni.

“Demokraadid võivad küll vastu võtta eelnõu, millega piiratakse presidendi tollimaksuvolitusi, kuid ta paneks sellele veto. See muidugi ei tähenda, et taolised püüdlused poleks olulised, sest need näitavad, kuhu demokraadid ja erakondadeülene koostöö pärast 2028. aasta valimisi liigub. Selleks on kongressi kaubanduspoliitika otsustusõiguse taastamine,” ütles Atlandi Nõukogu majandusekspert Josh Lipsky.

Samas peaksid teised riigid arvestama, et tollimaksud ei kao enam kuhugi.

“Selleks on palju põhjuseid: meie eelarvepiirangud, tollimaksudest saadav tulu, kokkulepped, mis on seotud riikide investeerimislubadustega ja millest järgmine president lihtsalt ei soovi loobuda,” lausus Lipsky.

Samas võivad tollimaksud muutuda ja mõne Euroopa partneri puhul ka alla minna. Seda enam, et nii see kui ka järgmine administratsioon soovib teha eurooplastega koostööd Hiina kaubanduspoliitika vastu.

“Meil on ühine probleem ja selleks on Hiina ekspordivõimekus. Eurooplased tunnevad seda tööstuskaupade ja autode puhul, aga mitte ainult. Meil on Hiinaga oma probleemid. Kas USA ja Euroopa soovivad sellega üheskoos tegelda? Kui nii, siis kas saame uuesti läbirääkida ka oma kaubandussuhte, et seejärel keskenduda pärisprobleemile?” lausus Lipsky.

Ükskõik, kuidas lähevad teisipäevased valimised, hakkavad demokraadid ja vabariiklased juba kolmapäeval liikuma 2028. aasta presidendivalimiste poole. Järgmise kahe aasta jooksul jagub mõtlemisainet mõlemale.