
Tartumaal katsetuses olevat sotsiaalse kiirabi pilootprojekti on veidi rohkem kui aasta jooksul kasutatud umbes 30 korda. Projekti eestvedajad loodavad, et ühel hetkel on teenus üle-eestiline.
Koostöös eraettevõttega Estkeer käivitus eelmise aasta augustikuus Kastre, Kambja ja Tartu vallas sotsiaalkiirabi pilootprojekt. Projekti eesmärgiks on parandada kvaliteetsete, kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavust ja ennetada abi- ning toetusvajaduse süvenemist.
Tartu valla sotisaal-ja haridusosakonna juhataja Anne Aleksejev ütles, et teenus on mõeldud ettenägematute olukordade lahendamiseks, mis võivad tekkida ka väljaspool tööaega.
“Meil on näiteks üks klient, kes on ööpäevaringsel hooldusel kodus ja kui tema hooldaja annab teada, et ta jäi haigeks, siis läheb sotsiaalne kiirabi,” lausus ta.
Estkeeri sotsiaalkiirabi projektijuht Kadri Nöps ütles, et pakutavad teenused on seotud sotsiaalse, mitte meditsiinilise abiga. Nii võib sotsiaalkiirabi aidata tuua tuppa ka puid või poest toitu. Natuke rohkem kui aasta jooksul on projekti käigus kolme valla peale tehtud veidi rohkem kui 30 väljakutset. Väljakutsetel on olnud erinev sisu ja kestvus, lisas Nöps.
“Tüüpiline (olukord), mis on mitmeid kordi viimastel nädalatel olnud, on see, et lähedane on kutsunud eakale kiirabi. Kiirabi on ta viinud haiglasse ja sealt on helistatud, kas siis lähedasele, ja öeldud, et ta saab nüüd koju, aga lähedasel puudub võimalus talle järele minna. Sotsiaalkiirabi läheb talle EMO-sse järele, aitab koju, aitab ta voodisse ja hommikuks on asjad valmis pandud, ja selgitab omastehooldajale ka epikriisi lahti, mis seal kirjutatud on,” rääkis Nöps.
Kambja vallast öeldi, et nende elanikud on teenust kasutanud vähem kui esialgu prognoositi. Vähese kasutuse taga nähakse Kambjas peamise põhjusena seda, et tööpäevavälisel ajal saadakse hakkama lähedaste või naabrite abiga. Kastre vallas on väljakutseid olnud perioodi jooksul umbes viis. Kastre valla sotsiaaltöö peaspetsialist Iiri Sepping ütles, et väheste väljakutsete taga on ehk seegi, et info teenusest on loodetust aeglasemalt inimesteni jõudnud.
“Alguses oli protsent vist 20 sellest reaalsest hinnast, mis pidi kliendile jääma tasuda. Meil oli see siis lahendatud nii, et kui inimesel ei olnud võimalik tasuda, siis tasus vald selle eest, aga hetkel on see kliendile tasuta,” lausus Sepping.
Tartu vald ei eeldanudki, et teenust hakkab kasutama palju inimesi, aga projektiga otsustati siiski liituda, ütles Aleksejev.
Pilootprojekti kaasrahastab poole miljoni euroga Euroopa Liit, on ka omaosalus. Nöps ütles, et praktiline kogemus, mida pilootprojektiga saadakse, võiks anda hea sisendi ka selleks, milline võiks sotsiaalkiirabi teenus olla riiklikul tasandil.