Tulemused kinnitavad selgelt: pikem kooliharidus vähendab dementsuseriski ja leevendab pärilikku soodumust. Sellele järeldusele jõudsid Wisconsini-Madisoni ülikooli teadlased. Nad kasutasid ära Suurbritannias 1972. aastal jõustunud seadust, mis tõstis koolikohustuse ea viieteistkümnelt eluaastalt kuueteistkümnele.

Seaduse tõttu pidid 1957. aasta septembris ja hiljem sündinud noored käima koolis kauem kui need, kes sündisid vaid mõni kuu varem. Uurijad analüüsisid sadade tuhandete inimeste andmeid. Nii said nad võrrelda kahe rühma tervist 60. eluaastates ja välistada muud segavad tegurid.

Analüüsist selgus, et kauem koolis käinud inimestel esines 65. eluaastaks dementsust vähem. Iga lisanduv kooliaasta vähendas haiguse esinemissagedust ligikaudu 0,88 protsendipunkti. Haridus leevendas haigusriski eriti selgelt neil, keda ohustasid pärilikud tegurid, näiteks APOE4 geenivariant. Kui varem erines madala ja kõrge geneetilise riskiga inimeste haigestumus 0,18 protsendipunkti, siis kohustuslik lisakooliaasta kahandas selle vahe 0,02 protsendipunktile.

Teadlaste hinnangul peitub põhjus elujärje üldises paranemises. Pikem kooliaeg tagas suurema sissetuleku ning vähendas hilisemas elus diabeedi, südamerabanduse ja insuldi ohtu. Need sotsiaalmajanduslikud eelised kuhjusid aastakümnete jooksul ja kaitsesid lõpuks aju. Geenid küll kujundavad haigusriski, kuid muudetavad elutingimused suudavad seda edukalt tasakaalustada.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas PNAS.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.