Nüüd on see tehtud. Täna, 28. oktoobril allkirjastas minister Erkki Keldo tuulehoo preemia määruse. Vallale lubatakse kuni viis miljonit eurot: esimese osa saab taotleda pärast tuulepargi planeeringu kehtestamist, teise pärast tuulikutele ehituslubade andmist. Nii püütakse seisma jäänud tuuleprojektidele avaliku raha abil hoogu sisse anda.
Minu hinnangul on see korruptsioonihõnguline piiride kompamine. Omavalitsus peab otsustama, kas kavandatav arendus sobib konkreetsesse elukeskkonda. Riik aga tekitab samale otsustajale rahalise huvi jõuda just arendust lubava tulemuseni.
Avalikkusele kinnitatakse, et kedagi ei sunnita ja kõik senised menetlusnõuded jäävad kehtima. Samal ajal pakutakse tuuleparki lubavale vallale raha koolimajade uuendamiseks, kergliiklusteedeks ja kriisivalmiduse parandamiseks. Need on vajalikud investeeringud. Miks peab nende rahastamine sõltuma ühest „jah“-sõnast?
Ministeerium möönab eelnõu 5. oktoobri seletuskirjas ka ise, et rahaline stiimul võib tekitada kahtluse omavalitsuse kaalutlusõiguse mõjutamises. Seda käsitletakse aga eelkõige tajutava erapooletuse probleemina, mille riski peaksid maandama olemasolevad menetlusnõuded, kaasamine ja kohtulik kontroll.
Veelgi kõnekam on samas dokumendis ministeeriumi vastus Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Liit hoiatas, et rahaline surve võib halvendada planeerimisotsuste kvaliteeti ja suurendada vaidluste riski. Ministeeriumi sõnul pole aga põhjust arvata, et „eelnõuga kaalumisel lisanduv üks positiivne mõju“ kaaluks üles kõik ülejäänud asjaolud.
Siin ongi probleemi tuum. Ministeerium arutleb, kui suure kaalu preemia otsustamisel saab. Kõigepealt tuleks aga vastata teisele küsimusele: kas otsustajale lubatud raha tohib üldse olla argument ühe planeeringulahenduse kasuks?
Nüüd on sõna nende valdade volikogudel, kus tuuleparkide planeeringud on veel pooleli. Nende ülesanne on kaitsta avalikku huvi, mitte teenida välja riigi preemiamiljoneid. Otsus peab tuginema arenduse tegelikele mõjudele, mitte lubatud rahale.
𝐕𝐢𝐢𝐬 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢𝐭 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭 𝐞𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐚 𝐬𝐨𝐛𝐢𝐦𝐚𝐭𝐮𝐭 𝐭𝐮𝐮𝐥𝐞𝐩𝐚𝐫𝐤𝐢 𝐬𝐨𝐛𝐢𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐞𝐠𝐚 õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐯𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐭 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭 õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐩ä𝐫𝐚𝐬𝐞𝐤𝐬.
Maarja Maranik
