Norra peaminister ja Soome president helistasid teisipäeval Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Euroopa riikide reaktsioon jagunes kaheks: ühed mõistavad hukka, teised kiidavad heaks. Julgeolekuekspert Rainer Saks sõnas, et on loogiline, et Eestilt kõne jaoks sisendit ei küsitud.
“Ukraina pöördus otseselt Norra ja Soome poole selle palvega. Kui leiti, et saadakse iseseisvalt hakkama, siis tõenäoliselt ei olnud kellegi teise sisendit vaja. Ma saan aru, et seda sisendit ei küsitud üheltki teiselt riigilt ja Soome president rõhutab ka, et nad kõnelesid just Soome ja Norra nimel ehk nad ei esindanud kellegi teise arvamust, positsiooni ega seisukohti,” ütles Saks.
Paljud riigid on ka öelnud, et säärase telefonikõne kasu on kaheldav ning pigem lõhub Balti ja Põhjala ühtsust. Saksa hinnangul on oluline see, et Ukraina on rahul.
“Ma ütleks niimoodi, et kui sellele telefonikõnele järgneb midagi, mis toob rahuprotsessi Ukrainale soodsamas suunas lähemale, siis võib seda pidada igati positiivseks. Kui Ukraina on rahul, et see kõne toimus, siis on ka see igati positiivne. Me ei saa öelda, et kui Ukraina esitab palve näiteks järgmisena Rumeeniale või Türgile midagi teha, siis kõik teised hakkavad solvunult kätega vehkima – see päris ei lähe. Aga see, et ei ole ühtset positsiooni, kuidas Venemaaga suhelda, on natuke kahetsusväärne küll,” lausus julgeolekuekspert.
President Karis kohtus kevadel Soome presidendiga ning ütlesid, et ühel päeval peab taas Venemaaga kõnelusi pidama. Saksa sõnul ei oldud toona valmis, kuna Euroopas pole ühist arusaama, kuidas see protsess käima peaks. Ka praegu ei ole Euroopa Saksa hinnangul piisavalt küps Putiniga suhtlema, kuna ühiseid arutelusid ei toimu ning selget tegevuskava ei koostata.
Vast presidendi julgeolekunõuniku ametisse asunud Saks sõnas, et president Madise ei olnud eelnevalt teadlik kõne toimumisest. Peale vestlust Putiniga andsid diplomaadid Kadriorule toimunud telefonikõnest teada.
“Minu soovitus presidendile on küll see, et me toetame neid samme, kui nad viivad rahule lähemale ja me peame lihtsalt rohkem üksteisega suhtlema. Eesti sees on muidugi esimene asi ikkagi valitsuse hoolitseda, et inimesed oleksid nii info kui ka positsiooni mõttes ühel lainel,” lausus Saks.
Saks aga ei nõustu väitega, et Putiniga pole mõtet suhelda.
“Küsimus ei ole selles, kas suhtlemisel on mõte või ei ole, vaid selles, kuidas sa suhtled ja mis on see, mida sa tahad saavutada. Lihtsalt niisama rääkimisel rääkimise pärast pole mõtet, sellega ma olen nõus,” ütles ekspert.
Mõtet, et Euroopa peaks olema protsessi osa, ei saa tõlgendada nii, et Euroopa Liit peaks olema selle protsessi osa, rõhutas Saks, selgitades, et Euroopas on institutsioonide paljusus, palju erinevaid protsesse ja palju kõrgel positsioonil igasuguseid tähtsaid inimesi. Seetõttu on raske ka leida ühist positsiooni riikide vahel.
“On tahtekoalitsioon, mis tegeleb Ukraina toetamisega ja kellel oleks tegelikult esimene moraalne kohustus ja õigus midagi sellist ühist kokku panna. Seni, kuni seda tehtud ei ole, jäävad need potentsiaalsed probleemid kogu aeg korduma,” ütles Saks.
Soome ja Norra kõne järel ei ole partneritele üksikasjalikku stenogrammi jagatud, kuid Saksa sõnul ei olegi sel eriti mõtet, kuna riigipead on kõike juba meedias lahanud.
“Ma saan aru, et nii Soome kui ka Norra välisministeeriumid andsid ülevaate mitte ainult Eesti, vaid ka teiste oluliste partnerriikide diplomaate. Aga sellel ülevaatel ei ole ka väga suurt mõtet, sest kogu kohtumise sisu on erinevad osapooled päeva jooksul meedias juba väga detailselt laiali laotanud. Ma arvan, et siin midagi väga peitu ja varjatuks ei ole jäänud,” lausus Saks.
Väidetakse, et peamiselt pidas Putin monoloogi ning andis ligi 70 minuti jooksul ajalootunni riigipeadele.
“Venemaa president peab neid monolooge praegu kõikidel kohtumistel ja sellega peab arvestama, et kuna tema esitab oma positsiooni ja versiooni, mis käib ka läbi tõlgi, siis tuleks need 70 minutit taandada natuke ka sellele faktorile. Aga see näitab ka, et Venemaa president võttis aega, pidas seda oluliseks ja esitas oma monoloogi ära,” ütles Saks.
Vene meedia proovib riigipeade vahel toimunud kõnet enda jaoks kasulikuna näidata, kuid seda alles päev hiljem, kui on võimalikud manipulatsioonitaktikad läbi mõeldud..
“Ma arvan, et Venemaal on kaks sellist momenti, mida ta üritab praegu paika panna. Üks on see, nagu on öelnud ka Venemaa president ja tema ametnikud, et Euroopa peab ühel hetkel tõepoolest kõnelustega liituma, sest ilma Euroopa osaluseta ei ole võimalik seda protsessi lõpule viia. See tuleneb sellest, et Euroopa on peamine Ukraina toetaja. Venemaal saadakse ka aru ja nähakse, et USA ei suuda Ukrainale üksinda survet avaldada, Ukraina ei allu. See on muidugi viga, mida me kõik teeme: me arvame, et Ukraina on võitlemas ainult sellepärast, et meie toetame. Ei ole, nad võitlevad sellepärast, et nad tahavad ellu jääda ja lõppkokkuvõttes otsustavad nemad kõige rohkem, kaua nad jaksavad, kuidas nad on motiveeritud ja nii edasi,” selgitas Saks.
