Riik ei jaksa kogu energiahindade tõusu enda kanda võtta, kuid see ei tähenda, et pered ja ettevõtted tuleb jätta sellega üksi. Gaasi kallinemine kandub elektri- ja kaugküttehindadesse, kütuse kallinemine transpordikulude kaudu teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Septembrikuu inflatsioon oli kõrge just energiahindade kallinemise tõttu.
Statistikaameti andmetel pöördus inflatsioon septembris taas tõusule. Aastaga kasvasid transpordikulud 7,4 ja eluasemekulud 14,9 protsenti. Bensiin kallines 33,8, diisel 58 ja torugaas 44,5 protsenti. Ainuüksi augustiga võrreldes kallines torugaas 22,2 protsenti.
Kui aasta tagasi maksis gaas Euroopa börsil 32 eurot megavatt-tunni eest, siis nüüd 88 eurot. Selle taga on USA ja Iraani konflikti mõju energiaturgudele. Eesti valitsus seda konflikti lahendada ei saa, aga hinnatõusu tagajärgi leevendada saab küll.
Energeetikaekspert Marko Allikson selgitas “Esimeses stuudios”, et praeguse gaasihinna juures maksab sellest toodetud elekter 200 eurot megavatt-tunni eest. Mida külmem talv, seda suurem on energiavajadus ja surve gaasihinnale. Samal ajal tuleb tiputundidel kasutada rohkem gaasist toodetud elektrit.
Gaasi kallinemine tabab ka kaugkütet. Eriti valusalt piirkondi, kus gaas on põhiline kütus või aitab katta talvist tipukoormust. Mõju ulatub ka puidukütteni, gaasile alternatiive otsides kasvab nõudlus hakkepuidu ja graanulite järele nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Diisli kallinemine suurendab veonduse, ühistranspordi ja põllumajanduse kulusid. Poest ostetud toit jõuab sinna enamasti diiselveokiga. Gaasihind mõjutab omakorda väetiste tootmise kulusid. Nii jõuab energiakriis ka nende peredeni, kes ise gaasi ega diislit ei kasuta.
Pikaajalised lahendused ei aita selle talve arveid tasuda
Valitsus pole seni hinnatõusu leevendamiseks meetmeid rakendanud. Muidugi on riigi võimalused piiratud ja eelarveolukord keeruline, aga lahendused on siiski olemas.
Pikas plaanis peame kasvatama kodumaise taastuvelektri tootmist ja salvestusvõimsusi, soojustama maju, viima katlamaju üle soodsamatele kütustele ning kasutama vähem kütust tarbivaid autosid. Selles suunas tuleb tegutseda järjekindlalt.
Paraku valmistab valitsuse järgmise aasta riigieelarve majade soojustamise osas pettumuse, renoveerimistoetuste määrad on varasemast väiksemad ega arvesta piirkondlikke erinevusi korteriomanike maksevõimes. Neid valikuid saab ja tuleb muuta.
Saabuvaks talveks maju siiski ära ei renoveeri, katlamaju ümber ei ehita ja uusi tuule- ja akuparke rajada ei jõua. Pered ja ettevõtted peavad toime tulema juba praegu. Osa hinnatõusust jääb paratamatult nende kanda, kuid riik ei saa jääda pealtvaatajaks.
Sotsiaaldemokraadid on riigikogus teinud ettepaneku vabastada kodutarbijad ja ettevõtted kolmeks talvekuuks võrgutasu maksmisest. Praegu moodustab see keskmisest elektriarvest ligi neljandiku. Talvised elektrihinna tipud suurendavad ka käibemaksulaekumist, mida saaks kasutada ühe katteallikana. Erandina on võimalik lühiajalise katteallikana kasutada ka Eleringile võrgu ülekoormuse tasust laekunud raha.
Taastuvenergiatasu tuleks edaspidi katta CO₂ kvoodikaubanduse tuludest. Kvoodikaubanduse mõte on, et saastajad maksavad ning saadud raha kasutatakse majanduse moderniseerimiseks, sealhulgas taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks.
Kas on õige suunata arvestatav osa kvooditulust üldiste eelarvekulude katteks, jättes taastuvenergia toetamise tarbija kanda? Meie hinnangul tuleb seda valikut muuta. See aitaks vähendada elektriarveid ka pikemas plaanis.
Diisliaktsiisi ajutine langetamine on põhjendatud
Teiseks esitasime eelnõu diisliaktsiisi langetamiseks Euroopa Liidu lubatud miinimumini: praeguselt 428 eurolt 330 eurole tuhande liitri kohta. Aktsiis väheneks 9,8 senti liitri kohta.
Miks diisel, mitte bensiin? Diisli hinnatõus on olnud märksa suurem ning seda kasutatakse enim veonduses. Seetõttu aitab selle hinna leevendamine piirata ka teiste kaupade ja teenuste kallinemist.
Pakume aktsiisilangetust kuueks kuuks, 2026. aasta novembri algusest 2027. aasta aprilli lõpuni. Nii piirame eelarvekulu ega soodusta pikaajaliselt fossiilkütuste kasutamist. Kui konflikt raugeb ja hinnad langevad, kaob ka ajutise meetme vajadus.
Katteallikas on olemas. Eeldusel, et tarbimine püsib samal tasemel, tooks bensiini ja diisli aastane hinnatõus riigieelarvesse ligikaudu 170 miljonit eurot rohkem käibemaksu kui 2025. aasta septembri hindade juures. Kuue kuu kohta teeb see umbes 85 miljonit eurot. Aktsiisilangetus maksaks samal ajal koos kaudsete mõjudega umbes 60 miljonit eurot.
Muidugi sõltub laekumine tarbimisest, aga arvestada tuleb ka sellega, et kui naabrid aktsiisi langetavad, võivad rahvusvahelised vedajad tankida Eesti asemel Lätis, Leedus või Poolas. Siis kaotame maksutulu ka muutumatu aktsiisimäära juures. Tegevusetuselgi on hind.
Soe tuba on esmavajadus
Kolmandaks tegime juba läinud talvel ettepaneku langetada kaugkütte käibemaks 24 protsendilt üheksale. Lätis on standardmäär 21 protsenti, kuid kaugküttele kehtib 12-protsendiline määr. Kaugkütte hindu reguleerib Konkurentsiamet, mistõttu jõuaks maksulangetus kogu mahus tarbijani.
Rahandusministeerium hindas meie esialgse ettepaneku aastakuluks 55 miljonit eurot ning küsis, miks peaks soodustust saama ka ettevõtted. Võtsime kriitikat arvesse ja esitasime juunis uue eelnõu, mis näeb üheksaprotsendilise käibemaksu ette ainult eluruumide kütmiseks.
Sarnane erand kehtis Eestis kuni 2007. aasta juulini: ettevõtted maksid soojuse eest standardmääras käibemaksu, füüsilised isikud ja korteriühistud soodusmääras. Kodutarbijatele suunatud soodustuse eelarvekulu oleks esialgsest 55 miljonist eurost väiksem.
Et kohelda eri küttelahendustega koduomanikke võrdselt, hõlmab eelnõu lisaks kaugküttele maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu.
Toasooja maksulangetusest võidaksid suhtena sissetulekusse enim madalapalgalised ja pensionärid, kelle eelarvest võtavad kommunaalkulud suurema osa. Võrdluseks: Reformierakonna maksuküüru kaotamisest said suurima võidu kõrgema sissetulekuga inimesed. Esialgse kaugkütteettepaneku kulu oli sellest maksumuudatusest ligikaudu 14 korda väiksem. Küsimus on seega ka valitsuse prioriteetides.
Kõik majapidamised ei vaja abi võrdselt. Käibemaksulangetus on siiski lihtne meede, mida saab rakendada kiiremini kui uut toetussüsteemi. Oleme valmis arutama ka sihitud ajutist abi, kui valitsus eelistab seda maksulangetusele. Oluline on, et abi jõuaks inimesteni eesoleval küttehooajal.
Sotsiaaldemokraatide ettepanekutega võib nõustuda või vaielda, aga oleme pakkunud konkreetsed lahendused koos rahastamise võimalustega. Valitsusest ei sõltu talvine ilm ega konflikti lõpp Hormuzi väinas, küll aga sõltub valitsuse otsustest, kas energiakriisis saavad tuge pered ja ettevõtted, eriti kõige haavatavamad. Pall on valitsuse käes.
