«Eile tulime kenasti koju, akna taga full rämmar (pidu – toimetus). Bänd möllas, inimesed jooksid ringi, autod voorisid edasi-tagasi,» kirjeldab ühismeedias Järvekülas elav noormees, keda häiris läheduses olevas peopaigas toimunud üritus. Kuna ka südaööks rahu ja vaikust ei saabunud, tegi ta kõne politseisse. «Lõpuks sai tehtud piirkonnast kolm kõnet, aga keda polnud, oli politsei. Kas kolm kutset pole piisav?» väljendab ta hämmingut.

Pidu olevat kestnud kella kolmeni. «Lõpuks ei häirinudki pidu, vaid teadmine, et meie helistamisest ja ühtede naabrite veel polnud mingit kasu,» nendib politsei tegevusetuses pettunud kodanik.

Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht Vaiko Vaher kinnitas, et politsei sai ööl vastu teisipäeva kaks teadet Järvekülas toimunud öörahu rikkumise kohta ja patrull sellele ka reageeris.

«Pärast esimest teadet helistasime peokoha omanikule, kes lubas omakorda pidulistele helistada ja paluda neil vaiksemalt olla,» ütles Vaher. Kuivõrd see tulemust ei toonud, anti Vaheri sõnul info rikkumisest ka politseipatrullile, kes jõudis sündmuskohale kella kolme paiku öösel ehk ligi kolm tundi pärast kõne saamist. «Patrullpolitseinikud vestlesid pidulistega, misjärel nad keerasid muusika vaiksemaks ja liikusid seltskonnaga tuppa,» lisas ta.

Mitteprioriteetne

Ka märkis Vaher, et väljakutsed, mille sisuks on öörahu rikkumine, on politseile väiksema prioriteediga ja sellest tulenes politseipatrulli reageerimise kiirus. «Sellest olulisemad on näiteks (lähisuhte)vägivalla kutsed, muud tõsised rikkumised, kus inimeste elu ja tervis võib olla ohus. Seetõttu võibki suuremate koormustega aegadel madalama ohutasemega ehk prioriteediga väljakutsetele jõudmine võtta mitu tundi, kuid kõrgema prioriteediga väljakutsetele jõuab patrull enamasti loetud minutitega. Madalama prioriteediga väljakutseid teenindame kohe, kui on selleks vaba ressurssi,» selgitas ta.