Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 12. oktoobril kell 10.45:

– Sõbiha: Venemaa rikkus energiarahu kohe pärast selle väljakuulutamist;

– Axios: Trumpi energiarahu kehtib vaid naftarafineerimistehastele;

– EL annab Ukrainale kolme miljardi suuruse sõjalise rahastuse osamakse;

– Bloomberg: Venemaa kaotas septembris üle 50 000 sõduri;

– Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89;

– Ukraina tabas hiljuti kaheksat Venemaa ballistiliste rakettide stardiseadeldist;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit.

Sõbiha: Venemaa rikkus energiarahu kohe pärast selle väljakuulutamist

Venemaa rikkus energiarahu Ukrainaga kohe pärast selle väljakuulutamist, rünnates Harkivis asuvat soojuselektrijaama, teatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha pühapäeval, öeldes, et rääkis sellest ka oma Saksa kolleegile Johann Wadephulile.

“Teavitasin Johanni mõne tunni eest toimunud Venemaa rünnakust Harkivi 5. soojuselektrijaamale,” seisis Sõbiha avalduses.

Ukraina välisministeeriumi juht nentis, et agressorriik on juba jõudnud rikkuda USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud energiarahu.

“Venemaa rikkus energiarahu kohe pärast selle väljakuulutamist,” toonitas minister.

Sõbiha rõhutas, et Ukraina on valmis täielikuks energiarahuks, kui ka Venemaa peatab rünnakud.

“Venemaa terrorile tuleb vastata jõu, ühtsuse ja otsusekindlusega. Need on täiendavad sõjalise abi paketid Ukrainale, Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste valdkondade avamine ning külmutatud Venemaa varade täielik kasutamine,” loetles minister.

Sõbiha tänas Saksamaad ühtlasi juhtrolli eest Ukraina toetamisel.

“See on vastastikku kasulik koostöö, mis toob käegakatsutavat kasu ka Saksamaa majandusele. Seda alates koostööst energiasektoris ja kaitsetoodete ühistootmisest kuni Saksamaa ettevõtete ligipääsuni Ukraina ülesehitusprojektidele,” sõnas Ukraina välisminister.

Trump kirjutas pühapäeval oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social, et Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas kehtib energiarahu ja väitis, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. USA riigipea kutsus ühtlasi üles seda kokkulepet mitte rikkuma.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski aga ütles, et Trumpi avaldus oli tema jaoks uudis. Samas lisas Ukraina riigipea, et kui Venemaa on energiarahuga nõus, siis peab sellest kinni ka Ukraina. President lisas, et sooviks Ameerika poolelt kuulda selle vaherahu ajakava kohta.

Uudisteagentuuri Unian andmetel selgitas Valge Maja pressiesindaja hiljem väljaandele Axios, et Trump mõtles energiarahu all seda, et vaenupooled ei ründaks teineteise naftarafineerimistehaseid.

Küll aga märkis üks Ukraina ametnik väljaandele antud kommentaaris, et tegemist on sellest hoolimata ebavõrdse ettepanekuga, kuna Ukrainal on vaid üks naftarafineerimistehas, mida Venemaa on rünnanud enam kui korra ja mis praegu ei tööta täisvõimsusel. Ukraina nõuab, et Venemaa lõpetaks rünnakud kogu riigi energiasektorile.

Kallas: EL tervitab Ukraina-Vene energiarelvarahu, kui see püsima jääb

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas More ütles esmaspäeval, et ühendus tervitaks USA presidendi Donald Trumpi teatatud Ukraina ja Venemaa vahelist relvarahu energiataristu ründamisel, kui see püsima jääb.

“Me tervitame energiarelvarahu, kui see püsima jääb. Me ei ole veel näinud, et ka Venemaa sellest kinni peab,” ütles Kallas EL-i välisministrite kohtumise eel Luxembourg’is.

Kallas märkis samas, et selline relvarahu, kui see puudutab ainult naftatöötlustehaseid, on kasulik Venemaale, kuna seal on mitmeid selliseid tehaseid, Ukrainas aga ainult üks.

“On oluline, et kokkulepped hõlmaksid enamat kui ainult naftatöötlemistehaseid, kuna Ukrainal on ainult üks selline rafineerimistehas, samas kui Venemaal on neid palju, seega on see venelastele selgelt kasulik,” ütles ta.

Kallas rõhutas, et USA on EL-i kõige olulisem liitlane.

“Meie sõnum on selge: kui me tahame sellele sõjale lõpu teha, on ainus viis suurendada survet Venemaale. Me kutsume Ühendriike üles kehtestama sanktsioone, et saaksime sõja lõpetada, sest siis poleks rünnakuid naftatöötlemistehastele ja nende tagajärgi lihtsalt enam vaja,” ütles ta.

Axios: Trumpi energiarahu kehtib vaid naftarafineerimistehastele

USA president Donald Trump pidas Venemaa ja Ukraina vahel energiarahu välja kuulutades silmas potentsiaalset kokkulepet, mille kohaselt mõlemad pooled peataksid rünnakud naftarafineerimistehastele, vahendas pühapäeval väljaanne Axios.

“Trump eeldab, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski peab sellest kinni,” ütles Valge Maja pressiesindaja.

Kõneisik märkis, et kui rünnakud naftarafineerimistehastele lõpevad, siis võib järgmiseks sammuks olla kokkulepe peatada rünnakud elektrijaamadele ja elektrivõrkudele.

Axiose artiklis viidatakse, et Valge Maja peremees püüab saavutada osalist vaherahu omal käel. Seni ei ole Venemaa aga ühegi relvarahuga nõustunud. Samas Ukraina taotleb kokkulepet, mis keelaks rünnakud ka elektrijaamadele.

“Naftarafineerimistehas naftarafineerimistehase vastu pakkumine on ebavõrdne,” tõdes väljaandele üks Ukraina ametnik.

Allika sõnul on Ukrainal vaid üks naftarafineerimistehas, mida Venemaa on rünnanud enam kui korra ja mis praegu ei tööta täisvõimsusel. Ukraina nõuab, et Venemaa lõpetaks rünnakud kogu riigi energiasektorile.

Venemaal on samas laialdane naftarafineerimistehaste võrgustik.

“Me impordime diislikütust ja gaasi ning meil on vaja, et venelased lõpetaksid meie elektrivõrgu ründamise,” ütles ametnik.

Valge Maja pressiesindaja sõnul kaaluvad venelased endiselt seda ettepanekut.

“Saame varsti teada, kas nad on selleks valmis,” ütles kõneisik.

Väljaanne lisas, et Ukraina meedia teatel ründas Venemaa paar tundi pärast Trumpi avaldust Ukraina elektrijaamu.

Artiklis märgitakse, et Ukraina kriisi taustal lükkasid Ameerika saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kavandatud reisi Moskvasse edasi. Seda vähemalt seni, kuni selgub, kas Ukraina ja Euroopa riigid on valmis nõustuma Putinile tehtava uue kokkulepitud pakkumisega.

Zelenski teatas kohtumistest Euroopa liidritega ja toetuspakettidest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval toetuse koondamiseks järgmisel nädalal toimuvatest kohtumistest ja muudest aruteludest Euroopa liidritega, aga ka uutest abipakettidest.

“Sel nädalal on ees kohtumised ja formaadid toetuse koondamiseks ning koordineerimiseks teiste Euroopa liidritega. Tulevad toetuspaketid Ukrainale ja ukrainlastele. Kõik Euroopas ehk paljud meie partnerid tunnevad, et praegu on vaja astuda tugevaid samme,” rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul teeb Ukraina eraldi koostööd Euroopa Liiduga finantsküsimuste lahendamiseks, mille seas eeskätt nende, mis on seotud kaitse- ja eelarvestabiilsusega.

“Me valmistame ette otsuseid. Valmistame ette ka uusi samme Euroopaga ühinemisel. See pakub märkimisväärset poliitilist ja moraalset tuge,” lisas riigipea.

Zelenski meenutas ka viimastel päevadel toimunud intensiivseid diplomaatilisi pingutusi. Ukraina riigipea pidas läbirääkimisi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, Soome presidendi Alexander Stubbi, Poola peaministri Donald Tuski, Kanada peaministri Mark Carney ja NATO peasekretäri Mark Ruttega.

“Täna toimusid ka kõnelused USA kongressi esindajatega. Tahan tänada kõiki selge arusaamise eest sellest, mis praegu toimub,” jätkas president.

Zelenski vestles nädalavahetusel ka Ühendkuningriigi ja Norra peaministri ning Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen toetas president Zelenski algatust peatada rünnakud energia- ja toidutaristule ning lubas juba järgmisel nädalal eraldada lisarahastust droonide ja rakettide hankimiseks.

Von der Leyen avaldas Zelenskile ühtlasi toetust tema tülis USA riigipea Donald Trumpiga ja toetas Kiievi üleskutset sõlmida Venemaaga energiavaldkonnas relvarahu.

“Toetasin täielikult president Zelenski üleskutset relvarahuks, mis kaitseks ülemaailmseid toiduvarusid ning energiataristut Ukrainas ja Venemaal,” kirjutas von der Leyen sotsiaalmeedias pärast Zelenskiga peetud vestlust.

“Minu täielik toetus president Zelenskile, kes juhib võitlust oma rahva vabaduse eest,” lisas ametnik.

EL annab Ukrainale kolme miljardi suuruse sõjalise rahastuse osamakse

Euroopa Liit maksab sel nädalal Ukrainale välja ligikaudu kolm miljardit eurot kaitsetoetust osana ühenduse 90 miljardi euro ehk umbes 100 miljardi USA dollari suurusest tugilaenust Kiievile, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski.

“Me hindame sügavalt iga konkreetset sammu, mis on astutud meie kaitse ja meie inimeste toetuseks,” ütles Zelenskõi pärast pühapäeval toimunud telefonivestlust Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.

Telefonikõne toimus tunde pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas energiarahust Ukraina ja Venemaa vahel. Ukraina ametnikud ütlesid väljaandele Kyiv Independent, et Kiievil polnud energiarahust teavet, kuigi Zelenski kinnitas, et Ukraina aktsepteeriks seda.

Pärast kõnet tehtud sotsiaalmeediapostituses ütles von der Leyen, et Euroopa Komisjon toetab täielikult Zelenski üleskutseid relvarahule ja lisas, et EL eraldab rahastuse sel nädalal.

“Eesmärgiks on tugevdada Ukraina kaitset ja kaitsta selle taevast,” sõnas ametnik.

Euroopa Liidu 2026. aasta aprillis heaks kiidetud 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale oli mõeldud katma kaks kolmandikku Kiievi finants- ja kaitsevajadustest kuni 2027. aasta lõpuni.

Sel aastal eraldati kaitseks 28,3 miljardit eurot ning Ukraina plaanid selle raha kulutamiseks on kõik Brüsselile esitatud ja heaks kiidetud.

EL maksis viimati 1,24 miljardi euro suuruse toetuse osamakse välja 7. oktoobril. Pärast viimast väljamakset on 28,3 miljardist eurost jäänud maksta veel 15,4 miljardit eurot, mis ootab, et Kiiev esitaks kuludokumendid, mida Brüssel peab seejärel kontrollima.

Lisaks väljamaksmata kaitseotstarbelisele rahastamisele sisaldab summa ka 17,1 miljardit eurot eelarvetoetust, mille Kiiev saab poliitiliste ja majanduslike reformide läbiviimise eest.

Isegi pärast Euroopa Liidu 90 miljardi euro suuruse laenu toetuse arvessevõtmist prognoosib Ukraina 2027. aasta eelarvesse endiselt 42 miljardi dollari suurust auku.

Bloomberg: Venemaa kaotas septembris üle 50 000 sõduri

Venemaa vägede kaotused elavjõus ületasid septembris 50 000 piiri, kelle hulgas suri lahinguväljal enam kui 28 000 Vene sõdurit, ütles NATO ametnik pühapäeval meediakanalile Bloomberg.

Septembrikuu näitaja, mis on 2026. aasta suurim ühe kuu kaotuste arv, on kooskõlas Ukraina peastaabi ametlike hinnangutega, mille kohaselt ulatusid Venemaa elavjõu kaotused 2026. aasta septembris 46 230 inimeseni. Peastaap ei eristanud, kui suur osa neist kaotustest olid surnud.

Nimetuks jäänud NATO ametniku sõnul kaotasid Ukraina relvajõud sama kuu jooksul 5000 meest.

Väljaanne Kyiv Independent tõdes, et ei saa arvu sõltumatult kinnitada, kuna Ukraina ametnikud kommenteerivad lahinguväljal kantud kaotuste arvu harva.

Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89

Venemaa saatis ööl vastu esmaspäeva Ukraina vastu teele 121 drooni, sealhulgas 76 reaktiivmootoriga drooni. Ukraina õhutõrje hävitas või surus elektrooniliste vahenditega maha 89 mehitamata õhusõidukit, sealhulgas 55 reaktiivmootoriga drooni ehk 72 protsenti neist, selgub Ukraina õhuväe esitatud andmetest.

Ukraina relvajõudude õhuväe andmetel ründas vaenlane 12. oktoobri öösel, alates 11. oktoobri kella 18-st, Musta mere kohal asuvast õhuruumist juhitava õhk-maa-tüüpi raketiga H-59 ning 121 ründedrooniga.

Venemaa kasutas Shahed-tüüpi ründedroone, droone Gerbera, Banderol / Dan-T ja Parodija-tüüpi peibutusdroone. Need saadeti teele Orjoli, Kurski ja Primorsko-Ahtarski piirkondadest Venemaal, okupeeritud Donetski oblasti ning Krimmi territooriumilt.

Ukraina kaitsevägi tõrjus õhurünnaku lennuväe, õhutõrjerakettide, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata süsteemide üksuste ning liikuvate tulegruppide abil.

“Esialgsetel andmetel olid õhutõrjejõud kella üheksaks alla tulistanud või maha surunud 89 vaenlase drooni, sealhulgas 55 reaktiivmootoriga Shahedi tüüpi mehitamata õhusõidukit, Gerbera-droone ja muud tüüpi droone,” teatas Ukraina relvajõudude õhuvägi.

Vaenlase õhurünnakuvahendite tabamusi registreeriti 15 asukohas. Lisaks kukkus allatulistatud sihtmärkide rususid alla neljas kohas.

Rünnak jätkub ning mitu vaenlase drooni viibib endiselt õhuruumis.

Ukraina tabas hiljuti kaheksat Venemaa ballistiliste rakettide stardiseadeldist

Ukraina kaitsevägi on septembris ja oktoobri alguses tabanud kaheksat stardiseadeldist, mida Venemaa kasutas Ukraina vastu suunatud ballistiliste rakttideks rünnakuteks. Neist kolm hävitati ja viis said kahjustada, teatas Ukraina kaitseminister Jevhen Hmara.

Tema sõnul on sellised rünnakud juba sundinud vaenlast kavandatud ballistilisi rünnakuid tühistama või nende plaane muutma. Oht püsib siiski kriitilisena, sest Ukrainal napib ballistiliste rakettide tõrjeks vajalikke rakette ning nende võimalikud tulevased tarned ei kata vajadust, rääkis Hmara.

“Kaitseministeerium teeb partneritega koostööd, et kiirendada vajalike rakettide tarnimist. Eesmärk on mitte jääda ootama suuri pikaajalisi lepinguid, vaid leida partnerite olemasolevatest varudest võimalikult kiiresti kättesaadavaid rakette ja kiirendada nende üleandmist Ukrainale. Me vajame kümneid ja sadu rakette, mitte üksikuid tarneid,” rõhutas Hmara.

Tema sõnul jätkab Ukraina samal ajal asümmeetrilist vastutegevust, rünnates Venemaa rakettide stardiseadeldisi.

Minister rääkis ka sellest, kuidas Ukraina võitleb vaenlase reaktiivmootoriga droonide vastu. Venemaa arendab juba selliseid droone, mis suudavad lennata kiirusega kuni 800 km/h.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 554 310 (+1470);

– tankid 12 410 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 25 527 (+6);

– suurtükisüsteemid 51 090 (+51);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2209 (+4);

– õhutõrjesüsteemid 1703 (+2);

– lennukid 443 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 2927 (+3);

– operatiivtaktikalised droonid 559 873 (+1416);

– tiibraketid 5126 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 162 056 (+553);

– eritehnika  4818 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi