Metsatulekahjude suits sunnib inimesi sulgema uksi ja aknaid üle kogu maailma. Selle mõju ulatub aga kipitavatest silmadest kaugemale. Nimelt muudab elu esimestel kuudel sisse hingatud suits keha võimet hiljem haigustega võidelda. Värske uuring näitab, et varases eas kogetud lühiajaline, kuid tugev kokkupuude metsatulekahju suitsuga nõrgendab aastateks immuunsüsteemi loomulikku põletikureaktsiooni ja rikub oluliste kaitserakkude tasakaalu.

Sellisele järeldusele jõudsid Ameerika teadlased, kes uurisid Oregoni primaadikeskuse reesusmakaake. Ahvipojad elasid 2020. aasta suurte maastikupõlengute ajal üheksa päeva suitsu sees. Analüüsi aluseks olnud proovid koguti loomadelt 2024. aastal

Uurimus tõi esile selge eripära: kui suitsuga kokku puutunud loomade valgelibled puutusid laboritingimustes kokku bakteriosakestega, tootsid need märkimisväärselt vähem põletikku tekitavaid aineid. Immuunsüsteemi esmane reaktsioon sissetungijatele oli nüristunud ning see paistis eriti hästi silma isastel ahvidel. Samuti ringles loomade veres tavapärasest rohkem lümfotsüüte, mis hävitavad kehale ohtlikke rakke.

Kõige olulisem leid oli aga see, et muutuste ulatus sõltus otseselt vanusest. Mida noorem oli loom põlengu ajal, seda tugevamalt oli suits tema kaitserakkude arengut mõjutanud.

Nähtuse taga on epigeneetilised muutused. Teadlaste hinnangul käivitavad suitsus sisalduvad peenosakesed kehas protsesse, mis jätavad DNA-le püsivaid keemilisi märke. Need kiirendavad omakorda immuunsüsteemi bioloogilist vananemist. Muutusi leiti ka vereloomet reguleerivates geenides, mis võib aidata selgitada, miks olid ahvide immuunrakud veel aastaid hiljem teistsugused.

Uuring ilmus teadusartiklite andmebaasis bioRxiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.