Amazoni asutaja, pikaajalise juhi ning mõnda aega maailma rikkaima inimese suhtes oleks ka ükskõiksus hinnanguline. Kuigi Jeff Bezose äriedu ei kohusta teda armastama, võiks äratada see vähemalt huvi selle vastu, kuidas ta koosolekuid juhib.

Jeff Bezose hinnangul ei kasutata nn heal koosolekul PowerPointi ettekandeid: Amazoni juhtide koosolekutel on keelatud slaide näidata. Selle asemel nõudis ta, et koosolekul sõnavõtja koostab umbes kuueleheküljelise aruande. See jagatakse koosoleku alguses kõigile laiali ja siis lastakse igaühel seda umbes 30 minutit vaikselt lugeda ja selle peale mõelda. Bezos nimetas seda hetke auditooriumiks, kus keegi ei saa lugemist teeselda. Küll aga juhtub nii slaidipõhisel koosolekul, kus ekraanile vaatamise varjus võivad mõtted rännata laual otsa lõppevatele küpsistele.

Dokumendi ühislugemisel pole koosolekul pelgalt distsiplineeriv mõju. Lugemine ise on meetod omandada väärtuslikku teavet ja kaasata vaimset töövõimet. Hiljuti väljaantud ülevaateartiklis avavad Ühendkuningriigi Cambridge ülikooli teadlased arvukate uuringute põhjal lugemise kasulikkuse erinevaid tahke.

Olgu etteruttavalt ja lugemisvaeva kokkuhoidvalt tõdetud, et positiivseid seoseid leitakse üllatavalt erinevate lugemisviiside, vanuserühmade ja lugemismaterjalide puhul. Kasu saadakse üksi või mitmekesi lugedes ja isegi lugemist nautides. Seda on iseenesest tore teada, arvestades kui paljude kasulike tulemuste nimel peab pingutama ja kannatama.

Aimatavalt on keskne kasu seotud aju tervise ja kognitiivsete võimetega. Unustada ei saa aga ka lugemise sisu rolli meie teadmistele ja oskustele. Arenevad sõnavara ja sotsiaalne ning emotsionaalne intelligentsus.

Näiteks uuringus, milles osales üle 10 000 noore, leidsid teadlased, et varakult naudinguks lugema hakanud laste tähelepanuvõime, mälu ja otsustusprotsessid olid keskmisest paremad. Nende seas oli rohkem paremate akadeemiliste saavutustega lapsi. Tehnoloogilisele tulevikule mõeldes oli lugemine tugevalt seotud lisaks heale kirjaoskusele ka eduga matemaatikas. Ülevaate autorid rõhutavad, et lugemisel ja matemaatikal on sarnased kognitiivsed protsessid, nagu keeleoskus, mälu ja täidesaatev funktsioon.

Rohkem lugevatel lastel esines vähem vaimse tervise probleeme ja nad olid keskmiselt tervislikumate eluviisidega, sealhulgas magasid nad kauem ning veetsid vähem aega ekraanide ees. Paljud neist uuringutest kajastavad seoseid, mitte otseseid põhjuslikke mehhanisme. Raamatu ja hea uni võivad üheskoos olla mõne teise koduse teguri tagajärg. Sedagi on hea teada.

Oleks need väited kirjutatud mõne ravimi karbile, näeksime apteegis järjekorda. Paraku, omamoodi paradoksina pole vaja soovitud positiivse efekti jaoks süüa mõru tabletti ega kurjustada. Erinevalt paljudest tervisesoovitustest ei pea lugemine tunduma tingimata ravina, piisab huvist raamatute vastu. Ainus, kuigi teadlaste arvates mitte väga suur väljakutse, on leida midagi, mis lapsi tõeliselt huvitaks. Selleks võib olla midagi seoses mängude või telesaadetega, sobivad ka koomiksid jne. Raamatuid on palju.

Täiskasvanute elu sisaldab omi probleeme, aga paistab, et lugemine aitab neidki leevendada. Uuringud on näidanud lugemise seoseid täiskasvanute tajutud heaoluga, sealhulgas madalama stressi, parema lõõgastumise, arenenud empaatiavõime ja teiste mõistmisega ning sallivama suhtumisega erinevatesse vaatenurkadesse. Ühes paari aasta taguses uuringus kõrvutati täiskasvanute seas eelistatud lõõgastumisviise. Vähemalt küsitluses võitis raamat veini 35-31. Kuum vann jäi kümne protsendiga kolmandaks.

Mitmetuhande osalejaga uuringus oli lugemise harjumusega üle 55-aastase ja vanema täiskasvanu puhul oluliselt väiksem tõenäosus viieaastase jälgimisperioodi jooksul kognitiivsete häirete tekkeks. Veel üks uuring kinnitas, et lugemine oli seotud kolmandiku võrra väiksema Alzheimeri tõve riskiga.

Kui keegi alustab nüüd lauset sõnaga “aga”, võib ennetavalt kinnitada, et raha ei pea maksma, seda võib lugemisega juurde saada. Esialgu vähemalt Singapuris, kus kohalik rahvusraamatukogu kavatseb inimestele lugemise eest maksta. Eesmärk on aidata elanikkonnas tekitada igapäevane lugemisharjumus. Kui nad loevad 15 minutit ja panevad selle valitsuse veebisaidil kirja, teenivad nad paar kohalikku senti. Süsteem põhineb aususel. Organiseerijad lubasid, et kui kokku koguneb 7,5 miljonit lugemisminutit, avab see heategevuseks kuni 150 000 Singapuri dollari suuruse annetuse.

Telefonikõned, ühistransport, uudised, koosolekud jmt saabuvad kellegi teise otsusena. Bezos andis koosolekul kõigile pool tundi oma aega. See oli lugemiseks. Lugeja dikteerib aega, kasvõi natukene, 15– 30 minutit, kasulik endale ja teistele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.