Novaator, Tehnika, ,

Teadlased lõid kõhus lahustuva patarei

Teadlased lõid kõhus lahustuva patarei

Tavapärase patarei alla neelamine võib surmaga lõppeda, sest lekkivad kemikaalid ja teravad kestad võivad sisikonda raskelt vigastada. Värske teadustöö näitab aga, et targalt valitud materjalidega on võimalik luua täielikult seeditav vooluallikas.

Ameerika Ühendriikide Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased katsetasid uudset vooluallikat sigade sees, pannes sellega tööle kaks seadet. Üks neist saatis edukalt signaale looma kehast väljaspool ja teine stimuleeris elektriliselt magu, et vallandada näljatunnet reguleerivat hormooni.

Teadlased valisid voolu salvestavateks elektrijuhtideks magneesiumi ja molübdeeni, mida vajab meie keha väikestes kogustes elutegevuseks niikuinii. Elektrolüüdina kasutas teadlasrühm tavapärase füsioloogilise lahuse asemel biolagunevat ioonset vedelikku, mis tagas seadmele piisava pinge ja parema jõudluse.

Nutikaks pakendamiseks said teadlased inspiratsiooni riisipaberisse mähitud maiustustest. Nad ümbritsesid patarei tselluloosil põhineva kattega, mis lahustub aja jooksul sarnaselt kommiümbrisega. Seejärel kastsid nad kogu süsteemi mesilasvahasse, mis kaitses elektroonikat äärmiselt happelises mao keskkonnas liiga kiire lagunemise eest.

Andmed näitasid, et simuleeritud maovedelikus hakkasid patareid lagunema kahe nädala möödudes ja kadusid täielikult paari kuuga. Loodud lahendus võiks aidata tulevikus pakkuda leebemat alternatiivi keerulistele operatsioonidele ja püsivatele maostimulaatoritele. Samuti saab uut patareid kasutada, et jälgida, kas patsiendid õigel ajal ravimeid võtavad, mis on eriti oluline näiteks Parkinsoni tõve puhul või elundi siirdamiste järel.

Teadlased tegid vooluallika meelega väga väikese ning patareid ümbritsev geelkapsel oli seetõttu 75 protsendi ulatuses tühi. See võimaldab sinna tulevikus hõlpsalt vajaliku ravimidoosi panna. Uue laguneva patareiga loodavad nad esimesi patsiente aidata juba vähem kui kahe aasta pärast.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature Chemical Engineering.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga