Poola ja Briti matemaatikud ning krüptoloogid murdsid üheskoos teise maailmasõja ajal lahti Saksamaa sides kasutatud sõnumite salastamise süsteemi Enigma. See poleks enam uudis, kuid ometi sündis Enigma sõnumi lahti murdmisest värske uudis.

Enigma masina tööpõhimõte sai ammu selgeks. Saksa sõjaväe ülisalajaste sõnumite pealtkuulamisega saavutatud eelist peetakse üheksa kiirema võidu kindlustanud teguriks. Sellest võib aga jääda eksitav mulje, nagu oleks olnud tegu totaalse pealtkuulamisega. Teame ju paljude šifreerimismeetodite töö põhimõtteid, ent ometi ei suuda lugeda nendega peidetud sõnumeid. Samal põhjusel jäid lahti murdmata tuhanded Saksa sõjaväe salajased teated.

Enigma süsteem loodi pärast esimest maailmasõda ja selle esialgse versiooni, millega šifreeriti näiteks Saksa diplomaatilisi sõnumeid, oskasid osaliselt lahti murda Poola spetsialistid, eesotsas matemaatik Marian Rejewskiga. Enigma süsteemi täiustati teise maailmasõja ajaks ja see püsis pikalt turvalisena, kuni Ühendkuningriigis loodi Bletchley Parki salajane koodimurdjate keskus.

Keskuses kasutati Poola krüptoloogide metoodikaid ja seadmeid, kuni avastati Enigma süsteemi nõrkus ja sakslaste komme kasutada sõnumites korduvaid elemente, muude seas sõnumi lõpus saluuti “Heil Hitler”. Erinevatel põhjustel teab maailm sellest loost kõige rohkem Briti matemaatik Alan Turingu rolli, aga edu tagas rahvusvaheline ja kollektiivne koostöö. Edule vaatamata õnnestus dešifreerida vaid osa Enigma salasõnumitest.

Paljud lahti murdmata sõnumeid pandi tallele. Nende seas Saksa maaväe sõnum, mis algas šifritähtedega MVUEH. Selle hiljutist lahendust peetaksegi nüüd krüptoanalüüsi ajalooliseks teetähiseks. Lisaks erialainimestele peaks äratama laiema avalikkuse tähelepanu metoodika, millega lahendus leiti.

Juba see võib olla paljudele piisav vihje, et seostada seda tehisintellektiga. Individuaalset Enigma-sõnumit on ilma teadaolevate või oletatavate sõnadeta teatavasti äärmiselt keeruline lahti murda. Seda kinnitab kasvõi proovimiste pikk ja viljatu aeg. Olgu täpsustatud, et MVUEH ja mitmed teised sõnumid tehti avalikkusele kättesaadavaks selle sajandi alguses. Seega jäi salajane teade krüptoanalüütikute eest peidetuks vähemalt 20 aastat.

Ammusel ajal lahtimurtud sõnumite puhul teati näiteks, kuidas algab ilmateade või millal sõnum lõppeb Hitlerile auavaldusega. MVUEH-sõnum seisis üksi ja abitult ning peitis teadmata sisuga sõnumit miljardite ja miljardite kombinatsioonide kaosesse.

Jõumeetodil oleks olnu kõigi kombinatsioonide läbiproovimine võimatu isegi tänapäevaste superarvutitega. Seda enam väärib tähelepanu tehisliku intellekti kasutatud strateegia. Järelanalüüsist selgub, et lahenduse leidmiseks uuris TI ajalugu, tegi konteksti põhjal järeldusi, rakendas allikakriitikat, kontrollis arvukaid hüpoteese ja kirjutas arvutikoodi, ühendades selle kõik arvutusliku töötlusvõimsusega.

Carter Leffer andis ülesande OpenAI uuele GPT–6 Astra versioonile ja see lahendas väljakutse suuresti iseseisvalt. Inimene suunas TI esialgu lihtsalt kontrollima, kas see suudaks lahti murda mõne avalikus kataloogis tallel oleva seni lahendamata Enigma sõnumitest. TI uuris sõnumeid ja otsustas, et kõige paljulubavam on sõnum nr 172 (MVUEH). Ühtlasi tekkis masinas oletus võimalikust seotusest ühe teise (nr 173) sõnumiga, mille dešifreeritud tekst võib olla seotud selle sõnumi lahendamata tekstiga.

Mitmete katsete tulemusel keskendus TI kohanimele Rosenow, kui võimalikule dešifreerimist abistavale vihjele. Seejärel programmeeris TI tarkvaralise Enigma simulaatori ja käivitas lahendusprotsessi. Järelanalüüs pole veel lõppenud, aga seni on ilmnenud, et TI leidis viiteid Saksamaa riikliku arhiivi toimikutele, kuigi pole veel selge, kuidas või millisest allikast ta nende sisust teada sai.

TI tegevusvoos avanevas strateegias ilmneb tegevuskava, mis näeb ette nutikalt ja süsteemselt mitmesuguste allikate potentsiaali ning valikuliselt nende sisu analüüsi. Samuti loob see hüpoteese ning kontrollib ideid pärast eksperimentaalse prototüübi loomist. Juhtumi teeb veel eriliseks sõnumi kirjaviga ja asjaolu, et Enigma masina võrdlemisi harva esinev mehhaaniline eripära sattus just selle sõnumi šifreerimisse

TI käitus vähem superarvutina ja tegutses pigem nagu rühm kiireid interdistsiplinaarseid uurijaid. See tähendab, et TI oli kiire: uurijatel kulunuks ilmselt mitu kuud, et sama teed kavandada ja läbida.

Kell 17.30, 10. juulil 1941. aastal saadetud sõnumis palub üks Saksa sõdur Rosenowis kiires korras raadio teel juhiseid, kuhu edasi minna. Tõenäoliselt jõudis vastus temani juba samal õhtul, meieni aga alles nüüd. Leidub palju olukordi, mille lahendust ei suuda me nii kaua oodata.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.