Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More seos Eesti e-valimistega ei ole oletus ega hiljem tekkinud kõrvaline kokkupuude. Ta on olnud selle teemaga seotud algusest peale. Isegi ütleks, et ta on üks pikaajalisemaid ja mõjukamaid figuure selles valdkonnas.

Õiguskantsleri Kantselei on pidanud vajalikuks oma kodulehel ära mainida, et Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More kuulus 20 aastat tagasi töögruppi, mis rajas e-valimiste tehnilise ja õigusliku vundamendi. Sama väidab ka Taavi Rõivas, kes koos Ülle Madisega Märt Raski juhtimisel seda projekti vedas.

Seda pole mingit põhjust pehmendada ega ümber sõnastada. Madise osales e-valimiste õigusliku aluse kujunemise ajal Justiitsministeeriumis, töötas seejärel Riigikogu põhiseaduskomisjonis, kuulus Vabariigi Valimiskomisjoni, kirjutas e-valimistest teadustöid koos süsteemi kesksete tehniliste ja korralduslike inimestega ning käsitles hiljem õiguskantslerina selle põhiseaduspärasust ja kontrollitavust.

Pole mingit mõtet vaielda selle üle, kas Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More oli e-valimiste „väljamõtleja“. Ta oli üks Eesti e-valimiste õigusliku ja institutsionaalse vundamendi kujundajatest ja just see ongi oluline.

29. detsembril 2023 kirjutas ta: „Sõltumata e-valimiste üldise usaldusväärsuse tasemest eri aastatel, on kõik hääletamistoimingud, andmete terviklikkus ja hääletamistulemuste kindlakstegemine olnud alati matemaatiliselt kontrollitav. Selleks viiakse iga kord valimiste käigus läbi sõltumatu andmeaudit.“

Pange tähele sõnu: kõik, alati, sõltumatu.

Madise ei ütle siin lihtsalt, et tema hinnangul on süsteem usaldusväärne. Võltsimist ta ei maini. Ta väidab midagi muud ja väga konkreetset: kogu hääletamistoimingute, andmete tervikluse ja tulemuse kindlakstegemise ahel on olnud alati matemaatiliselt kontrollitav ning selle tõendamiseks tehakse iga kord sõltumatu andmeaudit. Aga see ei vasta ju tõele.

Ei ole siiani leidnud auditit, mis tõendaks seda väidet sellises absoluutses ulatuses. Kui keegi on sellist auditit näinud, siis olge palun nii kenad ja andke endast märku. Ma riputaksin selle hea meelega avalikult üles, et kõik e-valimistes kahtlevad eksperdid saaksid lõpuks ise näha, kuidas kõik need toimingud on alati ja sõltumatult matemaatiliselt kontrollitud.

Mida ütlevad sõltumatud rahvusvahelised eksperdid?

OSCE/ODIHR-i 2023. aasta Eesti valimisi hinnanud rahvusvaheline ekspertrühm ei kirjeldanud olukorda sugugi nii kategooriliselt. ODIHR kinnitas tõepoolest, et häälte segamise ja dekrüpteerimise kontroll tehti edukalt. Aga kohe seejärel kirjutas raport midagi väga olulist: kriitilist etappi, mille käigus eemaldati teise internetihäälega või pabersedeliga asendatud e-hääled, ei auditeeritud.

Seejärel soovitas ODIHR tagada, et kõik internetihääletamise tulemuse kindlakstegemise kriitilised etapid oleksid auditeeritavad, ning kordas varasemat soovitust liikuda otsast lõpuni kontrollitavuse poole.

See pole minu arvamus. See pole mõne e-valimiste vastase Facebooki postitus. See on OSCE/ODIHR-i rahvusvahelise valimisekspertide rühma ametlik järeldus, mille sõnastus on määrava tähtsusega.

Kui 2023. aastal soovitatakse tagada kõigi kriitiliste etappide auditeeritavus ja liikuda otsast lõpuni kontrollitavuse suunas, siis kuidas saab samal ajal väita, et kõik hääletamistoimingud ja tulemuse kindlakstegemine on olnud alati matemaatiliselt kontrollitavad ja iga kord sõltumatult auditeeritud?

Ja see ei ole mingi juhuslik seltskonnajutt. Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More on pika akadeemilise taustaga õigusteadlane, kes on aastakümneid ülikoolis õpetanud ja olnud Tartu Ülikooli riigiõiguse professor. 2023. aastal kinnitas ta Tartu Ülikooli Väärikate ülikooli loengul enam kui 200 kuulajale, et „senised auditid pole rikkumisi tuvastanud“.

Just sellises kontekstis on oluline ka see, mida kuulajatele ütlemata jäetakse. Rikkumiste mittetuvastamine võib küll kõlada tugeva kinnitusena, kuid see väide ei ole pädev, kui selle kõrval ei selgitata, et valimiste korraldaja enda tellitud auditi ulatus ei ole hõlmanud kogu kriitilist ahelat.

Rikkumise mittetuvastamine ei tõenda ju seda, mida audiitor üldse ei kontrollinud. Me kõik tahame teada, millisele auditile tuginedes Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More oma nii kategoorilise väite rajab.

2025. aastal läheb vastuolu veel selgemaks

2025. aasta juunis avaldas ODIHR Eesti internetihääletamise regulatsiooni kohta uue põhjaliku õigusliku hinnangu. Seal soovitatakse Eesti seaduses sõnaselgelt määratleda kõik internetihääletamise kontrolli- ja järelevalvemehhanismid ning tagada, et neid kontrolle teeksid sõltumatud organid. Samuti soovitatakse seaduses täpsemalt määratleda universaalse kontrollitavuse nõuded ja see, kellel on õigus neid kontrolle teha. Minu kui kriitiku jaoks on see keskne küsimus.

Kui ODIHR leiab veel 2025. aastal, et seadusandja peaks alles täpsustama, milliseid kontrolle tuleb teha, kes neid teeb ja et need peavad olema sõltumatute organite tehtud, siis lubage küsida, miks väitis Madise 2023. aastal sisuliselt, et kõik vajalik on alati olnud sõltumatult matemaatiliselt kontrollitav.

Veel konkreetsema näite annab Riigi valimisteenistus ise.

9. detsembril 2025 teatas valimisteenistusest Arne Koitmäe, et 2027. aasta Riigikogu valimisteks luuakse tarkvaralahendus, millega audiitor saab lõpuks iseseisvalt teha läbi kõik e-häälte kontrollid, mida riigi valimisteenistus ise häälte töötlemisel teeb.

Kui audiitor hakkab alles 2027. aastal iseseisvalt läbi tegema kõiki neid kontrolle, mida valimisteenistus seni ise teeb, siis mida täpselt tähendas Madise väide, et kõik on olnud alati matemaatiliselt kontrollitav ja selleks viiakse iga kord läbi sõltumatu andmeaudit?

Koitmäe enda selgitus teeb vähemalt ühe asja veenvalt selgeks: audiitori senine roll ja audiitori tulevane roll on totaalselt erinevad asjad. Seda kõike pidi teadma ka Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More, aga sellegipoolest väidab, et kõik on alati sõltumatult auditeeritud.

Kes siis tegelikult keda kontrollib?

Riigi valimisteenistus ise ütleb oma veebilehel täiesti avalikult: „Riigi valimisteenistus korraldab kõikidel valimistel elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise.“ Seega on meil olukord, kus e-hääletamist korraldav institutsioon korraldab ka selle auditeerimise. See ei tähenda automaatselt, et audiitor valetab või et audit on väärtusetu. Aga palun ärme tee sõnade tähendusega trikke.

Kui räägime sõltumatust kontrollist, siis on täiesti põhjendatud küsida, kui sõltumatu on süsteem, kus kontrollitav institutsioon ise korraldab oma süsteemi auditi ning kus audiitor ei ole seni kõiki valimisteenistuse enda tehtavaid kontrolle iseseisvalt uuesti läbi teinud. Audiitor isegi ei teadnud, et ta peab miskit pisteliselt kontrollima ja seda protokollima. Vähemalt pole ta seda kinnitanud, et teadis ja auditiraportis pole ka vastavat märget.

Ja siin tekib mul veel üks küsimus. Kes on Eesti e-valimiste oluliste õiguslike, tehniliste ja korralduslike otsuste tegemise juures aastakümnete jooksul tegelikult olnud? Kui lai on olnud see ring? Kui palju on otsustamise juurde pääsenud süsteemi põhimõttelisi kriitikuid või poliitilisi jõude, kes e-hääletamise senist korraldust ei toeta? Seda tasuks ühel hetkel eraldi nimede, ametite ja otsustega kaardistada.

Milles probleem tegelikult seisneb?

Probleem ei seisne selles, et Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More ei tunneks e-valimiste süsteemi. Ta oli õigusliku vundamendi loomise juures. Ta uuris e-valimisi teadlasena. Ta kirjutas sellest koos süsteemi tehniliste ja korralduslike võtmeisikutega. Ta kuulus Vabariigi Valimiskomisjoni. Ta käsitles selle põhiseaduspärasust ja kontrollitavust õiguskantslerina. Seepärast muutub tema 2023. aasta kategooriline väide palju olulisemaks.

Kui Madise teab, et kõik hääletamistoimingud, andmete terviklikkus ja tulemuse kindlakstegemine on olnud alati matemaatiliselt kontrollitavad ning selleks toimub iga kord sõltumatu audit, siis peab olema võimalik näidata dokumente, millel selline teadmine põhineb. Sest teisel pool on praegu väga konkreetsed dokumendid. ODIHR dokumenteeris 2023. aastal kriitilise etapi, mida ei auditeeritud.

ODIHR soovitas 2025. aastal seaduses täpsustada kontrollimehhanisme ja tagada nende läbiviimine sõltumatute organite poolt. Riigi valimisteenistus teatas 2025. aastal, et alles 2027. aastaks saab audiitor iseseisvalt läbi teha kõik kontrollid, mida valimisteenistus ise häälte töötlemisel teeb. Need ei ole oletused. Need on dokumenteeritud asjaolud.

Kuidas loodi seadusega olukord, kus ametliku e-valimiste auditi korraldaja on kontrollitav ise?

See ei ole enam naljakas. 2015. aasta lõpus algatatud ja 2016. aastal vastu võetud seadusemuudatusega võeti e-hääletamise auditi korraldamine VVK-lt ära ning anti Riigi valimisteenistusele. Reform jõustus 2017. aastal. Kas Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More on siin probleemi märganud või mine sa tea, äkki on ise kaasa aidanud uut seadusepügalat korraldada.

Ja isegi kui RVT ise väga tahaks, et auditeerima tuleks mõne erakonna, presidendi või mõne muu sõltumatu osapoole valitud audiitor, siis täna kehtiv seadus kolmandate osapoolte palgatud audiitorite kaasamist ametlikku auditisse ei võimalda. Selleks tuleks uuesti seadust muuta.

Ehk nüüd oleme olukorras, kus valimiste korraldaja otsustab ise, kes teda ametliku auditi raames kontrollida saab. Sisuliselt tähendab see seda, et ta teostab enesekontrolli, mis valimiste mõistes ei saa mitte kuidagi tähendada sõltumatut kontrolli. Eriti veel Eestis, kus hanke tingimused olid sellised, et kuuest kutsutud ettevõttest esitas pakkumise ainult üks. Sisulist konkurentsi audiitori valikul ei tekkinud. Äkki peaks ka see tähelepanelikus lugejas küsimusi tekitama?

Ja käes on ka esimesed silmaga nähtavad tagajärjed. Minu hinnangul on viimaste auditiraportite kvaliteet langenud lubamatult madalale. Mitme kontrollipunkti puhul ei ole raportist võimalik aru saada, mida täpselt kontrolliti, kuidas kontrolliti, milliseid lähteandmeid kasutati ja milline täpne tulemus saadi. Selle asemel jääb mitmes kohas mulje, et audiitor kinnitab lihtsalt protseduuri läbiviimist.

Veel kummalisemaks teeb olukorra see, kui audiitorid, kelle ülesanne peaks olema otsida vigu, nõrkusi ja kõrvalekaldeid, esinevad samal ajal avalikkuses pigem süsteemi kiitjate kui kriitiliste kontrollijatena.

Sõltumatu audit ei peaks olema süsteemi mainekujundus. Selle mõte on süsteem proovile panna, leida üles nõrgad kohad ja tõendada kontrollitaval ja korrataval kujul dokumentidega, et kontrollitud osad pidasid vastu.

Praegu ei ole avalikkusele esitatud sellist tõendusmaterjali, mille põhjal saaks kontrollida ja kinnitada Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More kindlas kõneviisis esitatud väidet, et kõik hääletamistoimingud, andmete terviklikkus ja hääletamistulemuste kindlakstegemine on olnud alati matemaatiliselt kontrollitavad ning et seda kinnitavad kõigil valimistel läbiviidud sõltumatud andmeauditid. Loomulikult tuleb tema taseme juures eeldada, et seda teab ka Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More ise.

Priit Pärn

Loe allikast edasi