Nüüd on Hiina teadlased saanud jälile neile aju närvirakkudele, mis ebanormaalset kõrguskartust tekitavad.
Wei Shang Shanghais asuvast Ida-Hiina Normaalülikoolist ja ta kolleegid tegid uuringut hiirte peal, sest haiglast kõrguspelgu esineb ka mõnedel hiirtel.
Nad asetasid katsehiired kõrgele, avatud äärtega platvormile. Mõned hiired käitusid samamoodi nagu kõrguskartusega inimesedki: liikusid ettevaatlikult ääre poole ja kohkusid siis ühtäkki tagasi.
Ajupildi analüüs näitas, et neil hiirtel aktiveerus neil hetkil keskajus paiknev periakveduktaalne hallaine. See piirkond teataksegi tegelevat ohuolukordadele reageerimisega.
Kui teadlased lülitasid periakveduktaalse hallaine neuronid välja, siis uurisid samad hiired platvormi äärealasid ilma hirmuta, rippusid sealt isegi alla ja mõnikord koguni kukkusid.
Teadlased uurisid ka teisi neuroneid, mis on periakveduktaalse hallaine neuronitega ühendatud, ja avastasid, et mõningaid neid ergutades, teisi aga vaigistades ilmneb samasugune tulemus: varem kõrgust kartnud hiir saab julgust juurde.
Kas samasugused neuronmehhanismid toimivad ka kõrguskartusega inimestel, peab selguma edasistes uuringutes. Kui toimivad, siis saaks uute teadmiste toel hakata välja töötama uusi kõrguskartuse ravimeetodeid.
Kõigist inimestest on kõrguskartlikke kaks-kolm kuni viis-kuus protsenti, naiste seas on neid rohkem kui meeste seas. Kõrgetes kohtades võib neid tabada paanikahoog, nii et nad ei suuda mõnikord omal jõul ohutumasse paika eemaldudagi.
Seni on püütud kõrguskartust ravida inimest kõrgustega tasapisi harjutades, mõnikord ka virtuaalreaalsusseadme abiga.
Shang ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst võrguvaramus bioRxiv.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
