Kiivritel punaseid teibiribasid kandvad Taani sõdurid liikusid hiilides läbi männimetsa ning vallutasid seejärel – vallandades tulemöllu – Hispaania More vägede käes olnud positsiooni.

„Todos muertos” – „kõik on surnud” – viskas nalja üks Hispaania More sõdur, puhates soomuki all, mille kahur oli üles tõstetud märkimaks, et masin on hävitatud, vahendab Wall Street Journal.

Taani mehhaniseeritud jalaväekompanii täitis vastase rolli NATO brigaadi sellekuisel õppusel, brigaad on Lätti toodud kaitsmaks riigi naabruses asuva Venemaa eest.

Taanlased alustasid eelmisel õhtul rünnakuga brigaadi koondumisaladele, kasutades droone, mis heitsid simuleeritud lahingumoona. Puhkes kaos, magavad sõdurid aeti üles ja mõned neist tunnistati „surnuks”, rääkis Taani üksuse ülem ilmse rahuloluga.

Õppus – üks paljudest, mis tänavu Balti riikides toimuvad – oli suunatud siinse Kanada juhitava NATO brigaadi ettevalmistamisele olukorraks, kus kasvav Vene oht Euroopa riikidele võiks paisuda täiemahuliseks sõjaks. Selle käigus rakendati praktikas õppetunde selle kohta, kuidas droonirevolutsioon on muutnud sõjapidamise olemust Ukraina lahinguväljadel – tulemused on seni olnud vastakad.

„Me ei piirdu enam lihtsalt väljaõppega. Me harjutame konkreetse lahinguülesande täitmist,” ütles NATO brigaadi ülem, Kanada kolonel David Brassard. „See on põhimõtteline muutus mõtteviisis.”

Tema sõnul on umbes 35 protsenti kogu Kanada maaväest suunatud Lätti. Sarnaseid NATO üksusi juhivad Saksamaa, kes paigutab Leetu alalise brigaadi, ja Ühendkuningriik, kes juhib Eestis paiknevat lahingugruppi.

Läti president Edgars Rinkēvičs ütles intervjuus, et saab luureandmeid Venemaa võimaliku eskalatsiooni kohta, ehkki see jääb esialgu allapoole otsese sõjalise sissetungi piiri, mis käivitaks NATO 5. artikli kohased vastastikuse kaitse kohustused. Ta hoiatas, et 2022. aastal alanud sõda Ukraina vastu on Venemaa sõjaväge pigem tugevdanud kui nõrgestanud – see on oht, mis võib jääda varju Venemaa suutmatuse tõttu Ukrainas maapinnal märkimisväärselt edeneda.

„Venemaa majandus ei ole ilmselt enam nii heas seisus kui varem, kuid Venemaa sõjavägi on ohtlikum kui neli ja pool aastat tagasi ning me peame sellega arvestama,” ütles Rinkēvičs. „Meeldib see meile või mitte, kuid tegemist on sõjaväega, millel on nüüd lahingukogemus ning mis on suutnud uue sõjapidamisviisiga kohanemisel olla väga paindlik ja kiire tegutseja.”

Brassard ütles, et õppuse ajal on piirkonnas märgatud lendamas tundmatuid droone – võimalik, et Vene omi või kohalike tsiviilisikute juhituid. Balti riigid on juba langenud hübriidrünnakute ohvriks.

Taani kuningliku ihukaitse rügemendi sõdurid on pühendanud märkimisväärselt aega Vene ja Ukraina sotsiaalmeediakanalites avaldatud droonivideote uurimisele. Peaaegu kõik kompanii ligikaudu 150 sõdurist on omandanud vähemalt algelised droonijuhtimise oskused ning kompanii ülem – Afganistani sõja veteran – on külastanud mitmeid üksusi sõdivas Ukrainas.

Siiski märkis ta, et isegi tema üksus on kaugel sellest, et suudaks täielikult jäljendada Vene ja Ukraina sõjapidamist, kus umbes 90% vastase hävitamisest toimub droonide abil ja suur osa traditsioonilisest sõjalisest doktriinist on muutunud iganenuks. Umbes 90% droonidest, mida Taani „punane pool” õppusel kasutas, olid mõeldud vaatluseks ja luureandmete kogumiseks, ning vaid mõnda kasutati relvana.

Isegi taanlastel, kes rõhutavad tugevalt Ukraina kogemustest õppimist, on droone vaid vähesel arvul, kuigi konflikti korral lisanduks neid juurde, ütles kompanii ülem.

Veidi eemal metsas asuval ristmikul seisid kaks Kanada tanki Leopard, millel puudusid igasugused maskeerimisvõrgud ja droonivastased kaitseseadmed – vahendid, mis on Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas muutunud hädavajalikuks. Tankimeeskonnad sõnasid, et nad alles hakkavad droonisõjaga seonduvat tundma õppima. Küsimuse peale, millised droonivastased kaitsevahendid tal on, vastas üks sõdur, et talle peaks peagi väljastatama sileraudne püss. Tankis puudus droonide tuvastamise tehnoloogia.

Õppusel osaleva Kanada suurtükipatarei ülem ütles, et droonide poolt avastamise riski vähendamiseks hoiavad nad oma pukseeritavaid haubitsaid M777 üksteisest 12 kilomeetri kaugusel, mis on tavapärasest tunduvalt suurem vahemaa. Samuti kaevasid nad relvi kuni kolme meetri sügavusele maasse, et suurendada nende vastupidavust juhuks, kui need avastatakse.

Kanada major, kes teenis enne 2022. aastat Ukrainas nõuandjana, märkis, et tema sõdurid vaatavad pidevalt sõjateemalisi videoid ning pakuvad välja uusi lahendusi ja töövõtteid.

Juris Jurašs, kes oli enne 2022. aastal Ukraina sõjaväega liitumist ja seal luurekompanii ülemana teenimist Läti parlamendi liige, muigas õppusest kuuldes. Ta märkis, et M777-suguseid pukseeritavaid haubitsaid kasutatakse Ukrainas praegu harva, kuna need satuvad kohe pärast laskmist droonirünnaku alla ning kaevumisest pole sealjuures mingit abi. Tankid on rindelt peaaegu täielikult kadunud: need vähesed, mis siiski tegutsema asuvad, on tavaliselt kaetud mitmekihilise, siile meenutava droonitõrjekaitsega.

„Tank lahinguväljal on praegu nagu magustoit – drooniüksuste mehed võistlevad omavahel selle nimel, kes saab seda esimesena rünnata,” ütles Jurašs. „NATO armeed ei ole selliseks moodsaks sõjaks valmis. Nad on Ukraina sõjast kuulnud vaid teleri või sotsiaalmeedia vahendusel ega mõista, kui tohutult on kõik muutunud.”

Lisandumas on veelgi rohkem droone ja muid kaasaegseid tehnoloogiaid ning Lätis paiknev NATO brigaad kohaneb sellega, harjutades teede katmist droonivastaste võrkudega ja kindlustatud staapide rajamist, ütles Brassard. Kuigi Ukraina väed tema üksustega koos ei harjuta, teevad nad koostööd Läti armee ja kaitseliidu brigaadidega.

„Kas oleme seal, kus peaksime olema? Mitte sajaprotsendiliselt,” sõnas ta. „Kuid praegune oht piiri taga annab meile veidi aega, et saavutada vajalik tegutsemistempo.”

Läti president Rinkēvičs ütles, et on juba kutsunud teisi NATO liidreid üles kiirendama plaanide ja doktriini muutmist. „NATO peab olema palju paindlikum ja kohanemisvõimelisem – seda nii liikmesriikide vägede kui ka kogu alliansi kaitseplaneerimise puhul,” märkis ta.

Läti pealinnas Riias toimunud konverentsil avaldas Ukraina presidendi kantselei ülem ja endine sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov rahulolematust selle üle, et kui Ukraina vägesid kutsutakse osalema NATO õppustel, kaasatakse neid tavaliselt vastast kehastava „punase meeskonnana”, mitte aga põhivägede osana.

„Kui te neid üksusi enda omadena ei kaasa, jäävad teile arusaamatuks meie väljatöötatud toimimispõhimõtted ning näete vaid seda, kuidas vastaspool teie üksusi hävitab – mis ongi pidevalt juhtunud,” sõnas Budanov. Ta lisas, et droonid üksi – ilma nende taga oleva integreeritud sõjalise süsteemita – on kasutud.

Sellega nõustus Läti kaitseminister Raivis Melnis, endine sõjaväelane, kes on sõja ajal Ukrainas teeninud. „Venemaa on agressiivne. Meile on oluline mõista, et Venemaa ei taotle rahu,” ütles ta. „Maailmas on vaid üks riik, kes teab, kuidas Venemaaga tegelikult sõdida – ja see on Ukraina. Me vajame neid õppetunde, me peame valmistuma.”

Loe allikast edasi