Eesmärk on tõsta kõigi ajateenistuse läbinute jaoks – sõltumata auastmest – kohustusliku kordusõppe maksimaalne kestus 200 päevani. Praegu on reakoosseisu jaoks kordusõppe päevade ülempiiriks 80 või 125 päeva.

Reakoosseisu kordusõppe päevade arvu märkimisväärne suurendamine sisaldub seaduseelnõus, mille kaitseministeerium reedel avalikustas ja mis on nüüdseks saadetud kooskõlastusringile. Eelnõu eesmärk on reformida Soome kaitseväe rahvusvahelist koostööd reguleerivaid õigusakte, vahendab Iltalehti.

„Eesmärk on tagada tingimused reservi arvatud sõjaväekohuslaste oskuste säilitamiseks ja pidevaks arendamiseks,” teatas kaitseministeerium muudatust selgitavas pressiteates.

Praegu kehtib kohustusliku kordusõppe 200-päevane ülempiir vaid allohvitseridele, eriettevalmistusega ohvitseridele (nn instituudiohvitserid) ja ohvitseridele. Lisaks sellele võib ajateenistuse läbinu – tema nõusolekul – suunata kuni 20 päevaks aastas kordusõppele koos oma sõjaaja üksusega.

Praegused piirmäärad pärinevad 2016. aastast, mil neid kahekordistati. Kaitseministeeriumi hinnangul ei vasta need enam tänapäeva nõuetele ning puudub alus erinevate auastmete puhul erinevate piirmäärade säilitamiseks.

„Arvud määrati ajateenistuse väljaõppe tulemuste põhjal ega võtnud arvesse reservväelase kogu teenistuskäiku ja sellega kaasnevaid muutusi,” märgib ministeerium eelnõus.

Seaduseelnõu menetlemisega soovitakse kiiresti edasi liikuda – kommentaaride esitamise tähtaeg kooskõlastuskeskkonnas on 16. oktoober. Seadused peaksid jõustuma järgmise 2027. aasta juuli alguses.

Uue seaduseelnõuga soovitakse samuti lihtsustada sõjaväekohuslaste ja Soome kaitseväe personali lähetamist välismaale. Lisaks tahetakse selgemalt määratleda personali kohustus teenida välismaal.

Muudatusi põhjendatakse 2024. aastal heaks kiidetud kaitsevaldkonna valges raamatus, milles märgitakse, et kogu kaitseväe personali võib vajaduse korral rakendada mis tahes kaitseväe ülesannete täitmisel. Samuti nähakse valges raamatus ette, et sõjaväekohuslasi võib paindlikumalt kaasata kaitseväe ja NATO missioonidele nii kodu- kui ka välismaal.

„Eesmärk on tagada, et Soome oleks täielikult võimeline täitma NATO liikmesusega seotud ülesandeid ja kaitseväe seadusest tulenevaid kohustusi. Soovitakse, et kaitseväel oleks piisavalt personali igakülgseks osalemiseks rahvusvahelises koostöös ning et nende ülesannetega seotud teenistustingimused oleksid eri rollides järjepidevad ja selged,” seisab ministeeriumi selgituses eelnõu kohta.

Eelnõu kohaselt võiks sõjaväekohuslane anda kaitseväele kirjaliku nõusoleku osaleda rahvusvahelises koostöös. Sellise nõusoleku andnud isik määrataks ülesande täitmise ajaks kaitseväes tähtajalisele ametikohale.

Samas ei oleks sõjaväekohuslaste selgesõnalist nõusolekut enam vaja rahvusvahelisel sõjalisel õppusel, väljaõppel või sellise väljaõppe osaks oleval teenistusülesandel osalemiseks, kui väljaõpe või õppus on otseselt seotud Soome kaitsega ja toimub Soome vahetus läheduses. Praegu peavad sõjaväekohuslased andma eraldi nõusoleku lühiajaliseks teenistuseks välismaal. Seda nõusolekut saab ka viimase hetkeni tagasi võtta.

„Muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväekohuslaste paindlikumat väljaõpet ja õppustel osalemist Soome vahetus läheduses – eelkõige Läänemere piirkonnas ning Rootsis ja Norras, mis on NATO liikmed ja millel on geograafilise asukoha tõttu otsene seos Soome kaitsega,” märgib ministeerium pressiteates.

Loe allikast edasi