Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 20. septembril kell 22.48:

– Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak;

– Zelenski sõnul kasutati Moskva ründamisel tiibrakette ja ballistilisi rakette;

– Zelenski sõnul lepiti Trumpiga kokku kohtumises New Yorgis;

– Vene droonirünnak Kiievi oblastis nõudis ema ja kahe väikelapse elu;

– Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 138 Vene ründedroonist 101;

– Türgi: Ukraina ja Venemaa seisukohti Musta mere osas on raske lepitada;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.

Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak

Venemaa pealinna Moskvat ja seda ümbritsevat regiooni tabas ööl vastu pühapäeva rekordiliselt suur Ukraina õhurünnak, milles osales väidetavalt 450 drooni. Ukraina võttis süsteemselt sihikule Moskva energeetikaobjektid ning tabamuse sai ka suur laokompleks.

A massive attack on Moscow and Moscow region.

An oil refinery in Kapotnya and a warehouse complex in Sofyino were struck.

The refinery can process around 11 million tonnes of oil a year and supplies a significant share of Moscow’s fuel market. pic.twitter.com/lwbKe0t8Qs

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 20, 2026

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas pühapäeva hommikul, et alates laupäevast on Venemaa territooriumil tõrjutud üle 1600 mehitamata õhusõiduki rünnaku, neist 450 lähenemisel Moskvale. Ta nimetas seda kõige ulatuslikumaks droonirünnakuks linnale, vahendas meediakanal Dožd. Alles reedel, 18. septembri öösel teatas Sobjanin ühest viimaste aastate kõige ulatuslikumast Ukraina droonirünnakust Moskvale, kui registreeriti kokku 350 drooni lend Vene pealinna suunas. Vene kaitseministeeriumi teatel tõrjuti pühapäeval umbes 1100 drooni.

⚡️ Moscow has faced its largest-ever drone attack: a refinery in Kapotnya is on fire, drones hit residential buildings, and there are fatalities

Mayor Sergei Sobyanin claimed that Russian air defenses had intercepted more than 1,600 drones “at all lines of defense,” including… pic.twitter.com/KKwijTYbHB

— NEXTA (@nexta_tv) September 20, 2026

Tema sõnul jõudis ööl vastu pühapäeva mitu drooni Moskva naftatöötlemistehase territooriumile, üks tabas elumaja. “Pretsedenditu rünnak oli selgelt kavandatud eesmärgiga häirida valimisi,” märkis linnapea. Pühapäeval lõppevad Venemaal kolm päeva kestnud pseudovalimised, millega moodustatakse riigiduuma uus koosseis.

Seirekanali Exilenova+ andmetel sisenesid droonid Venemaa tagalasse rühmadena, liikudes Moskva suunas.

Veebikanali GeoInsider andmeil ründasid Ukraina väed öösel Venemaa territooriumil mitmeid sihtmärke, sealhulgas Moskva energiataristu kahte olulist objekti.

An oil refinery in Moscow was attacked; protective netting and air defense systems failed to save it.

It is one of Russia’s largest refineries, supplying approximately 40% of the Moscow fuel market and meeting 70% of the region’s demand for gasoline and aviation fuel. Drones… pic.twitter.com/Ldc710roZO

— Jürgen Nauditt (@jurgen_nauditt) September 20, 2026

Tabamuse sai Moskva naftatöötlemistehas Kapotnjas. Gazprom Neftile kuuluv tehas on üks Venemaa suuremaid naftatöötlemisrajatisi ning selle installeeritud töötlemisvõimsus on ligikaudu 11 miljonit tonni toornaftat aastas. Tehas toodab Moskva piirkonna jaoks bensiini, diislikütust ja lennukikütust, kütteõli ning muid naftasaadusi.

Pihta sai ka Moskva lähedal Ljubertsõ linnas asuv soojuselektrijaam. Tegemist on Mosenergo hallatava suure soojuselektrijaamaga, mille elektritootmisvõimsus on ligikaudu 1,4 GW ning see varustab elektri ja soojusega Moskva kaguosa, Dzeržinski linna ja suurt osa Ljubertsõ piirkonnast. Samuti varustab see Moskva naftatöötlemistehast tööstusauruga.

Beyond the refinery and Sadovod, the Moscow region also saw hits overnight in Lyubertsy at CHPP-22 and in Sofyino at warehouse facilities. pic.twitter.com/b3csDO2B9Z

— WarTranslated (@wartranslated) September 20, 2026

Lisaks sai tabamusi oluline logistikakeskus Moskva oblastis Sofinos. Teadete kohaselt puhkes suur tulekahju ettevõttele Sovremennõje Skladskije Tehnologii (Moodsad laotehnoloogiad) kuuluvates ladudes.

The Modern Warehouse Technologies facility in Sofyino, Moscow region, has completely burned down following the overnight attack. The warehouse complex was among several sites hit around Moscow. #Russia https://t.co/KtfEoo7FXJ pic.twitter.com/PP0mgsDIR5

— NOELREPORTS (@NOELreports) September 20, 2026

Väljaande Nexta andmeil on laokompleksi kogupindala 826 000–850 000 ruutmeetrit ning selles asuvad suurte ettevõtete, sealhulgas Lamoda, Yandexi, Wildberriese ning Boschi/Siemensi jaotus- ja laoruumid.

Väljaanne Dožd viitas kanali Astra andmetele, et sellest kõigest 500 meetri kaugusel asub Vene õhutõrjekompleks Pantsir, mis ilmselt ei suutnud õhurünnakut tõrjuda.

Reportedly, this Pantsir air defense system was near Moscow yesterday.

It failed to protect the Moscow oil refinery. https://t.co/AAV5cQLNCR pic.twitter.com/JDFOLeLAzR

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 20, 2026

Dožd märkis, et logistikakompleksi pihtasaamist ja tulekahju tunnistas ka Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov.

Rünnakut logistikakeskusele kinnitas ka Ukraina ettevõte Fire Point, mis teatas, et tema ründedroonid FP-1 hävitasid Moskva oblastis asuva laokompleksi.

Edukaid rünnakuid kinnitas ka Ukraina relvajõudude peastaap, mis teatas ühismeedia vahendusel, et Ukraina kaitsejõudude üksused ründasid öösel Kapotnja rajoonis asuvat Gazpromneft-Moskva naftatöötlemistehast ning et objektil puhkes ulatuslik tulekahju. “Pihta said AVT-6 toornafta esmane destilleerimisüksus, integreeritud toornafta töötlemise üksus ning isomerisatsiooniüksus,” märkis peastaap.

“Naftatöötlemistehas osaleb Venemaa relvajõudude vajaduste rahuldamises,” lisas staap oma teates.

“Sellised agressori Venemaa rajatiste vastu suunatud rünnakud on Ukraina loomupärase enesekaitseõiguse teostamine vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51 ning nende eesmärk on vähendada Venemaa Föderatsiooni sõjalist ja majanduslikku potentsiaali,” rõhutas Ukraina relvajõudude peastaap.

Reedel oli Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatanud Vene sõjaväelennuvälja ründamist Rostovi lähistel ning Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tabati seal lennukit An-12, kahte An-26 ja kolme helikopterit. Lisaks peatas samal päeval nafta töötlemise üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid – Jaroslavlis asuv “Slavneft–YANOS”. Põhjuseks oli droonirünnak, milles sai kahjustada toornafta esmase töötlemise seade.

Zelenski sõnul kasutati Moskva ründamisel tiibrakette ja ballistilisi rakette

Ukraina kasutas ööl vastu pühapäeva korraldatud suurrünnakus Moskvale ja Moskva oblastile lisaks droonidele ka mitut tüüpi rakette, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Tema sõnul lasti Venemaa pealinna suunas lisaks mitut tüüpi kaugmaa-droonidele välja tiibrakette Flamingo ja Ukraina ettevõtte Fire Point välja töötatud ballistilisi rakette Pelican. Viimaseid ei ole väljaande Radio Svoboda teatel varem kasutatud, vahendas The Moscow Times.

“Täna öösel andsid meie kaugmaa-vastulöögid Moskva oblastis endast väga tuntavalt märku. Tabamuse sai üks Venemaa naftatööstuse võtmeettevõtteid ning agressori logistikaobjekt. Need on miljardid dollarid, mis toetavad sõjamasinat. Kasutasime muu hulgas rakette FP-1, RZ-100, MICH-2000, Paljanõtsja, Vendetta, Fevral, Bars, Flamingo, Jaanuar ja Pelican,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Our long-range responses had a very significant impact in the Moscow region last night. One of Russia’s key oil industry facilities and the aggressor’s logistics facility were hit. These are billions of dollars that sustain the war machine. The systems used included FP-1, RZ-100,… pic.twitter.com/ka5mlDSgb7

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 20, 2026

Samas on Pelicani väidetav lennukaugus on 200–300 km, mis on oluliselt väiksem, kui Moskva kaugus Ukrainast, märkis The Moscow Times. Pelican ehk FP-7 on uus ballistiline rakett, mille arendamise plaanis Fire Point lõpetada sel sügisel, kirjutas sõjavaatleja Jan Matvejev.

“Täpsustatakse, et raketi FP-7 varem avaldatud konfiguratsiooni lennukaugus on 350 km. Võimalik, et jutt käib mõnest teisest Pelicani-nimelisest ründevahendist või on raketi tegelik lennukaugus suurem,” märkis ta. Eelmisel nädalal teatas Fire Pointi tegevjuht Irõna Terehh, et lähinädalatel kavatsetakse Venemaa vastu kasutada rakette FP-7, mis suudavad kanda kuni 150 kilogrammi kaaluvat lõhkepead.

Our units lit up Moscow tonight. Literally.

What a team@1usc_army @Raid_413 @414magyarbirds
and 412 NEMESIS https://t.co/O8mMQsY4rX pic.twitter.com/kSYSmsGDdf

— Unmanned Systems Forces (@usf_army) September 20, 2026

Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhukaitseüksused ja elektroonilise sõjapidamise üksused tõrjusid öösel 18 piirkonnas ning Moskvas ja Moskva oblastis, Krimmis ja Musta mere kohal 1110 Ukraina lennukitüüpi drooni. Ministeeriumi varasemate teadete põhjal oli tegemist Ukraina relvajõudude suurima rünnakuga kogu sõja jooksul.

Vene-meelne meediakanal Rõbar kirjutas, et kogu rünnaku jooksul registreeriti kokku vähemalt 1300 Ukraina välja saadetud drooni, millest alla tulistada ei õnnestunud vaid 11. Kanali väitel valmistusid Ukraina väed selleks rünnakuks ligi kuu aega.

Rünnaku tagajärjel said tabamuse Moskva naftatöötlemistehas, Dzeržinski linnas asuv soojuselektrijaam ning suur ladu Ramenskoje munitsipaalringkonnas. Võimude teatel hukkus vähemalt kaks inimest ja veel 20 sai vigastada.

Zelenski sõnul lepiti Trumpiga kokku kohtumises New Yorgis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et leppis pärast telefonivestlust USA ametikaaslase Donald Trumpiga kokku kohtumises New Yorgis.

“Rääkisin just president Donald J. Trumpiga. See oli oluline vestlus ja me jõudsime palju arutada. Leppisime kokku, et kohtume New Yorgis. See kohtumine võib palju muuta. Diplomaatiline liikumine on olemas,” ütles Zelenski, kes ei täpsustanud koheselt, millal kohtumine aset leiab.

Kavandatav kohtumine toimub ajal, mil Washington taotleb uusi vahetuid rahuläbirääkimisi Moskva ja Kiievi vahel.

USA juhitud jõupingutused nelja ja poole aasta pikkuse sõja lõpetamiseks on viimastel kuudel taas takerdunud, kuna Washington on suunanud tähelepanu konfliktile Iraaniga.

Samal ajal on nii Venemaa kui ka Ukraina hoogustanud teineteise pihta suunatud kaugmaarünnakuid.

Trump ei ole Zelenski avaldusele esialgu avalikult reageerinud.

Vene droonirünnak Kiievi oblastis nõudis ema ja kahe väikelapse elu

Venemaa droonirünnakus Kiievi oblastis Fastivi rajoonis asuvale Hlevahha külale nõudis naise ja kahe väikelapse elu, vahendas The Kyiv Independent laupäeva õhtul kuberner Tõmur Tkatšenko teadet.

“Sõnu pole, et väljendada selle kaotuse valu,” kirjutas Tkatšenko pärast rünnakut. “Minu sügav kaastunne ohvrite peredele ja lähedastele. Tegu on parandamatu tragöödiaga.”

Ohvrid olid Ukraina riigipolitsei teatel 39-aastane naine, tema kaheaastane poeg ja kolmeaastane tüdruk. Teatest ei selgu täpselt, kas hukkunud tüdruk oli samuti naise laps.

Esialgse teabe kohaselt tabas Vene droon Hlevahha külas asuvat maja, surma sai kolm inimest ja veel üks naine sai vigastada, märkis politsei.

Rünnakus sai mitu maja ja sõidukit kannatada. Ühes majadest puhkes ka tulekahju, mis hiljem kustutati.

Oblastis anti õhuhäiret sisuliselt kogu päeva vältel, kui Vene üksused ründasid seda pidevalt droonidega, ütlesid kohalikud võimud.

Mujal Kiievi oblastis sai Võšhorodi rajoonis ema ja laps vigastada ning nad vajasid haiglaravi, ütles Tkatšenko. Samuti sai selles rünnakus kahjustada haridusasutus ja buss.

Päeva jooksul kahjustasid Vene rünnakud vähemalt üheksat tsiviiltaristu objekti neljas Kiievi oblasti rajoonis, sealhulgas viite ladu, ühte tootmishoonte, garaažo, sõidukeid ja kortermaja.

Varem laupäeval teatasid võimud veel ühest naisest, kes sai Fastivi rajoonis Vene rünnakus haavata ning viidi haiglasse.

Venemaa on viimastel nädalatel intensiivistanud oma droonirünnakuid üle kogu Ukraina, rünnates pidevalt elamupiirkondi ja tsiviiltaristut.

Näiteks 8. septembril nõudsid Venemaa raketi- ja droonirünnakud pealinnas Kiievis viis ja tõid vigastusi kaasa kümnetele inimestele.

Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 138 Vene ründedroonist 101

Ukraina õhukaitse hävitas ööl vastu pühapäeva riiki rünnanud 138 Vene ründedroonist 101, teatasid Ukraina õhujõud.

Enamik droone, millega Vene vägi alates laupäeval kella 18-st Ukrainat ründas, olid Shahedid, pooled neist reaktiivmootoritega.

Ukraina teatel tabasid Vene droonid sihtmärke 17 paigas.

Türgi: Ukraina ja Venemaa seisukohti Musta mere osas on raske lepitada

Ukrainal ja Venemaal on Musta mere laevaliikluse osas nii vastandlikud seisukohad, et neid on rünnakute lõpetamiseks raske ühitada, ütles Türgi välisminister Hakan Fidan laupäeval teleintervjuus.

Pidevatest Musta mere rünnakutest nördinud Türgi saatis Venemaale ja Ukrainale ettepaneku lõpetada rünnakud tsiviillaevade vastu, ütles Türgi diplomaat neljapäeval AFP-le.

“Me saatsime ettepanekud mõlemale poolele,” ütles Fidan telekanalile NTV. “Me saime vastused mõlemalt poolelt.”

“Püüame jõuda tulemuseni. Ausalt öeldes on mõlemal poolel nõudmisi ja seisukohti, mida on raske ühitada.”

“Meie peamine prioriteet on teravilja väljavedu Mustalt merelt,” ütles Fidan. “Riigid üle maailma vajavad seda. Teravili on toode, mida mõlemad riigid müüvad. Kuid on raskusi, mis tuleb ületada.”

Türgi diplomaatiline algatus järgneb viimaste kuude rünnakute järsule kasvule Mustal merel seilavate kaubalaevade vastu. Rünnakud pannakse sageli toime droonidega ning sihikule sattunute seas on ka palju Türgi laevu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 517 990 (+1560);

– tankid 12 356 (+4);

– jalaväe lahingumasinad 25 361 (+4);

– suurtükisüsteemid 50 067 (+56);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2 146 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1 659 (+2);

– lennukid 442 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robootikasüsteemid  2695 (+23);

– operatiivtaktikalised droonid 525 965 (+1833);

– tiibraketid 5111 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 151 345 (+423);

– eritehnika  4703 (+13).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi