Euroopa tippametnikud tunnevad üha suuremat muret, et Venemaa võib korraldada drooni- või raketirünnakuid NATO riikide vastu, kuna Moskva hoogustab oma hübriidtegevust kogu kontinendil.

Saksamaa valmistab haiglaid ette võimalikuks konfliktiks, Leedu on uuendanud evakueerimisplaane ja NATO väed viivad Balti regioonis läbi õppusi, samal ajal kui Valgevene väed on korraldanud Leedu piiri lähedal ulatuslikke manöövreid, vahendab Politico.

Neljapäeval hoiatas Poola peaminister Donald Tusk, et Moskva võib „lähikuudel” saata droone või rakette Ukraina toetamises osalevate NATO riikide territooriumile.

Need hoiatused rõhutavad Euroopas kasvavat ärevust, mida põhjustavad viimastel kuudel kiiresti sagenenud õhuruumi rikkumised ja sabotaažikatsed. NATO liitlased on korduvalt väljendanud seisukohta, et näevad nendes rünnakutes Kremli survet vähendada toetust Ukrainale, kuid on eskaleerumiskartuses hoidunud jõulisest vastusest.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus reede õhtuks kokku erakorralise kohtumise, kuhu olid oodatud erakonnajuhid ja 2027. aasta presidendivalimiste kandidaadid, et arutada olukorda Ukrainas ja Iraanis ning süvenevat energiakriisi.

Ta nimetas Tuski hoiatusi põhjendatuteks ja hästi dokumenteerituteks, tutvustades samal ajal uut kriitilise infrastruktuuri kaitseplaani ning lisades: „Viimastel nädalatel … on Venemaa hübriidoht eurooplastele ja Prantsusmaale tugevnenud.”

Vasakpoolse Radikaalse Partei juht Guillaume Lacroix lahkus kohtumiselt sõnadega: „Olles 50-aastane, olen harva tundnud sellist peapööritust.”

„Pole juhus, et Poola peaminister nii jõuliselt sõna võtab,” ütles Hollandi peaminister Rob Jetten reedel. „Peame seda hoiatust väga tõsiselt võtma … peame järjekindlalt näitama, et me ei lepi sellega ja vajadusel astume samme.”

Neljapäeval ütles Soome president Alexander Stubb oma riigi kodanikele, et „tasub vaimselt valmistuda selleks, et midagi võib juhtuda”, sealhulgas sabotaažiks ja Venemaa droonide ilmumiseks.

Moskva on samuti hoogustamas oma sõjakat retoorikat seoses sel nädalavahetusel toimuvate Venemaa parlamendivalimistega, mille tulemusena jääb president Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa eeldatavasti võimule.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas sel nädalal Euroopat, et kui NATO liitlased peaksid riiki ründama, ootab neid ees „väga lühike” sõda.

„Venemaa on oma tegevust intensiivistanud – peame jääma valvsaks,” ütles üks kõrge Euroopa kaitseametnik, kes soovis anonüümsust, et vabalt rääkida. „Seda võib pidada laiema suundumuse ilminguks… oleme sarnaseid hoiatusi varemgi näinud ja neid võib tulla veelgi.”

Senised hiljutised vahejuhtumid ei ole tinginud täiendavaid mitmepoolseid vastusamme, märkis teine ​​kõrge Euroopa kaitseametnik. Kuid „jälgime olukorda tähelepanelikult,” lisas ta.

Reedel viisid Saksa ja Rootsi väed läbi ühisõppusi strateegiliselt tähtsa Rootsi saare Gotlandi lähedal – vaid mõni nädal pärast seda, kui NATO liitlased korraldasid etteteatamata õppusi Venemaa eksklaavi Kaliningradi lähistel.

Viimastel nädalatel tulistasid NATO hävitajad Leedu kohal alla Venemaa drooni, Vene laev tulistas signaalrakette Taani sõjaväehelikopteri suunas ning Saksamaa süüdistas Leipzigi lennujaamas toimunud droonirünnaku katses väidetavat Vene spiooni.

USA luureteated hoiatasid augustis, et Moskva kavandab lähiaastatel piiratud rünnakut mõne NATO riigi vastu. CIA direktor John Ratcliffe hoiatas kuu lõpus Moskvas Vene ametnikke, et nad ei eskaleeriks konflikti NATO liitlastega – eelkõige Eesti, Läti ja Leeduga – vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.

Siiski jääb ebaselgeks, kas viimased hoiatused põhinevad värskel luureinfol.

Leedu välispoliitika nõunik Kęstutis Budrys ütles reedel, et Vilniusel on „sama luureinfo” mis Tuskil „võimaliku valelipu operatsiooni kohta”, kuid märkis, et see pärineb juba juulikuust.

„Pean poliitikute avalikke avaldusi sel teemal osaks koordineeritud kampaaniast, mille eesmärk on hoiatada Venemaad rumalate otsuste eest ja manitseda mitte üritama midagi sellist, lootes, et see ei too kaasa [NATO vastastikuse kaitse klausli] artikli 5 rakendumist ega tekita tõsiseid tagajärgi,” sõnas ta.

Kahe alliansi diplomaadi sõnul ei ole liitlasi NATO raames uuest luureinfost ametlikult teavitatud ning NATO ei ole seni oma ohuhinnangut muutnud.

„Praegu me otsest rünnakuohtu ei näe,” ütles organisatsiooni nimel kõnelenud NATO ametnik, lisades: „Kuid me ei tohi olla naiivsed ega valvsust kaotada ning peame tagama, et NATO püsiks ka tulevikus tugev.”

Endine NATO ametnik ja konsultatsioonifirma D Group nõunik Ed Arnold märkis, et hoiatused võivad olla mõeldud ka avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ohtudest ning nn valelipuoperatsioonide (lavastatud rünnakute) ennetavaks paljastamiseks enne nende toimumist.

Üks NATO kõrgem sõjaväelane ütles, et Venemaa võib käituda agressiivselt, kuna tal on raskusi Ukraina alistamisega. „Seetõttu võib ta ekslikult arvata, et ainus väljapääs on hübriidkampaania intensiivistamine – kuid see on kaotusele määratud tee, sest meie oleme valmis vastama.”

Ukrainas tegutseva mõttekoja Sahaidachnyi Security Center andmetel registreeriti tänavu jaanuarist augustini Euroopas 100 ametlikult tuvastatud hübriidintsidenti (võrreldes 60-ga samal perioodil eelmisel aastal), kusjuures eriti järsult kasvas õhuruumi rikkumiste arv.

Üks NATO kõrgem ametnik märkis, et tegelik arv on „kindlasti üle 200”, kui jätta arvestamata küberrünnakud – ainuüksi alliansi Brüsseli peakorteri vastu suunatud küberrünnakuid on igas kuus „tuhandeid”. „Arvud kasvavad, ohtude tõsidus suureneb ja [Venemaa] riskivalmidus kasvab,” sõnas ta.

Loe allikast edasi