Stagnatsiooni kaubanduskojas pole, ütles Luman. “Ma pole tähele pannud, et kaubanduskoja juhtidest oleks ukse taga pikk järjekord. Minult küsitakse ka, kas enne läheb Luman või Lukašenka, aga ma olen Lukašenkast noorem,” sõnas Luman.
Poliitikutele helistab Luman tihti. “Me pole nüüd peaministrile üritanud helistada, aga rahandusministriga oleme kaks kuud üritanud kohtumist kokku leppida, aga oleme sellega ebaõnnestunud,” sõnas Luman.
Majanduses saab olukord tema hinnangul veel hullemaks minna. “Mina olen diplomaatiline ja mitteotseütleja meil käis täna peaminister külas, ja ma ütlen, et kui erinevalt võivad eri inimesed ühte ja sama olukorda tajuda. Peaminister ütles, et järgmisel aastal tuleb majandustõus. Küsimus on selles, kui sügavale jõuame enne kukkuda,” rääkis Luman.
Tema hinnangul tuleb vaadata ka teisi näitajaid kui majanduskasv. “Neljandas kvartalis oli kõige suurem langus investeeringute langus põhivarasse. On raske selle juures tõusu uskuda. Investoritel pole usaldust, me oleme kindlustundega madalamal muust Euroopast. Meile mõjuvad intressitõusud, välis- ja sisenõudluse langus, inflatsioon, sõda. Poliitikud ei pane tähele, et Baltikum oli kunagi kultuurne aken 1/6 maailmast. Kui investor tuli, siis tal oli mõistlik siin midagi tööle panna ja müüa seda siis suurel Vene turul. Täna on siin raudne eesriie,” rääkis ettevõtja.
Luman võrdles Eestit Portugaliga, kes on maailmakaubanduse trajektooridest välja jäänud ja kus on madal elatustase.
Eesti ettevõtjad on tema sõnul praegu väga murelikud. “Mina olen realist, nutt meid ei aita, aga kui me ei vaata pilti realistlikult, siis me ei tee õigeid otsuseid. Mina pole suurt pilti vaadates kindel, kas Euroopa keskpanga uljas intressitõstmine on mõistlik lahendus, sest intressi tõstmisega saab lahendada seda inflatsiooni, mis on tingitud suurest rahapakkumisest, aga praegune toormehindade ja energiahindade tõus ei ole ju tingitud ülemäärasest raha pakkumisest, vaid muudest komponentidest ja neid intressitõus ei mõjuta,” lausus Luman.
Luman märkis, et aasta teises pooles tööpuudus suureneb, mitte küll dramaatiliselt. “Kiiret neto ostujõudu ma aga küll inimestele ennustada ei oska,” lisas ta.
“Kui toodame vähem, siis koondame ka. Kui vaatame puidusektori olukorda, siis on sel sektoril probleem rahvusvaluutade kursid turul. Norra ja Rootsi krooni väärtus euro suhtes on kahanenud. Probleemiga peavad tegelema ettevõtjaid, aga riik võiks aidata leida uusi turge. Ei saa öelda, et ainult ettevõtjad lahendagu probleemid,” sõnas Luman.
Ka majanduspoliitiliselt peaksime vaatama suuremat pilti, leidis Luman. “Ma olen konservatiivne ja pooldan eelarvetasakaalu ja ei arva, et jooksvaid kulutusi peaks riik rahastama laenust. Aga kui vaatame, mis toimub suurtes Euroopa riikides, siis meil on riigivõlg 19 protsenti SKP-st, kui eurotsooni keskmine on 90 protsenti, prantslastel üle saja. Oleme realistid, need suured riigid ei jõua mitte kunagi Euroopa Liidu stabiilsuspaktis nõutud 60 protsendini tagasi. Järelikult nemad ei suundu sinna suunas, siis tekib küsimus, kas meil on mõistlik hoida kümne küünega kinni sellest 19 protsendist,” arutles Luman.
“Kui vaatame eelarvedefitsiidi ennustusi, siis ütleme, et oleme oma eelarvepositsiooni parandamisele hambad risti teel – no tore on. Aga kui vaatame OECD numbreid, siis nad ennustavad Eesti defitsiiti poole väiksemaks eurotsooni keskmisest. Me peaksime mõtlema, kas me ei peaks riigina laskma eelarvel olla miinuses ja võtma laenu investeeringuteks? Igasse maakonda saame praegu teha kilomeetri asfaltteed – see pole ju tõsiseltvõetav,” lausus ettevõtja.
Lumanile on ka arusaamatu, miks tahab valitsus minna vastuollu meediaga kolme miljoni euro pärast, mis tuleks ajakirjanduse käibemaksu tõstmisest. “Ma saan aru maksuteooriast, aga ma ei saa aru poliitilisest loogikast. See ei anna ju mitte midagi, välja arvatud tüli ühe väga mõjuka seltskonnaga, avaliku arvamuse kujundajaga. Ja siis imestame, miks reitingud on langenud,” sõnas Luman.
“Halb on, kui tehakse maksuotsuseid ilma analüüsita. Imagoloogiline kahju on juba sündinud, ma ei saa ikkagi aru, miks seda vaja on,” ütles Luman majutusasutuste maksutõusu kohta.
Luman ütles, et ettevõtlusmaailm on rääkinud kogu aeg, et koondada tuleb ametnikke, mitte avalikke teenistujaid.
