Ülekoormusvigastused ei teki tingimata ühest selgelt valest kordusest. Probleem võib kujuneda ka siis, kui inimene leiab endale harjutuse tegemiseks mugava asendi, hakkab selles raskust suurendama ning eirab etteantud tehnikat. „Vale asend võib treenijale tunduda mugav, sest keha on õppinud seda liigutust kompenseerima. Kui samas asendis hakatakse järk-järgult raskust lisama, kordub viga igal treeningul ning koormus langeb pidevalt samale piirkonnale,“ selgitab Link.

Seetõttu tasub harjutuse või masina kasutamisel enne raskuse lisamist kontrollida, kas keha on stabiilselt toestatud, kas liigutus on kontrolli all ning kas harjutust saab teha ettenähtud ulatuses. Kui raskuse suurendamise järel muutub liigutus lühemaks, tekib vajadus kasutada hoogu või keha hakkab õigest asendist kõrvale kalduma, on koormus tõenäoliselt liiga suur.

Lihaspinge ja valu ei tähenda sama asja

Trennidega võib kaasneda ka lihase väsimine ja liigutuse lõpuosas tuntav venitus. Need aistingud ei tähenda Lingi sõnul automaatselt, et harjutus oleks kehale ohtlik. Katkestada tuleks treening aga siis, kui liigutus põhjustab valu, muutub jäigaks või seda ei ole enam võimalik kontrollitult täies ulatuses sooritada. „Normaalne võib olla see, kui harjutuse lõppfaasis on tunda lihase pingutust või venitust. Kui liigutus ise on valus, ebatavaliselt kange või täielik liikumisulatus kaob, tuleb harjutus lõpetada ja põhjus üle vaadata.“

Vigastuste ennetamine peab toimuma ka väljaspool jõusaali

Kuigi soojendusel on treeninguks valmistumisel oluline osa, ei saa sellega korvata vähest und, pikaajalist stressi ega puudulikku taastumist. Lingi sõnul on uni ja stressitase vigastuste ennetamisel eriti olulised pikema aja jooksul. „Soojendus valmistab eelkõige südame-veresoonkonna ja keha eelseisvaks pingutuseks ette. Pikemas plaanis mõjutavad koormustaluvust aga tugevalt uni ja stress. Kui inimene ei ole taastunud, võib langeda ka tema keskendumisvõime ning harjutuste tehnilist kontrolli on raskem säilitada,“ märgib ta.

Enne treeningut tasub hinnata ka üldist enesetunnet. Lingi sõnul võiks inimene endalt küsida, kas tal on soov ja valmisolek treenida, kas püsti tõustes esineb pearinglust ning kas tunda annab alaselja- või muu valu. Kui enesetunne erineb tavapärasest, tuleks treeningu koormust vähendada või anda kehale taastumiseks rohkem aega.

Rünno Link käsitleb jõusaalis tehtavaid vigu, koormuse valimist ja vigastuste ennetamist põhjalikumalt 20.-24. oktoobrini Unibet Arenal toimuva Euroopa Võitlusspordi Festivali tasuta haridusprogrammis.