Selgub, et Eesti vanurid kukuvad kodus maha ja seal nad siis lamavad. Politsei enam ei tule – siseministeerium otsustas nii. Omavalitsused ütlevad, et neil pole ei kohustust ega raha ööpäevaringset päästeteenistust pidada. Kiirabi on ülekoormatud. Nii jääbki eakas inimene ootama, vahel tunde, vahel päevi, ehk isegi nädalaid. Lamama inimesi jätta ei saa, aga riik lihtsalt ei toimi.

Kunagi õigustati avalikke nuhkimiskaameraid sellega, et kui vanur kukub, tuleb ametnik kohe jooksuga appi. Tulemust pole näha. Kaamera salvestab kenasti, aga abi ei saabu. Ja kui struktuur enam ei reageeri, ei aita ka elektriline salasilm. Nuhk ei tule appi, kas või karju.

See on sügavalt alandav pilt: Eesti kodanik, kes on kogu elu riigile maksnud, lamab avalikus ruumis või oma kodus põrandal nagu kott. Keegi ei vastuta. Kedagi ei huvita.

Samal ajal jagatakse sadu miljoneid eurosid igasugustele kliima-, võrdsus- ja mitmekesisusprojektidele. Need riigivahendeid raiskavad organisatsioonid ja aktivistid räägivad meile moraalist, kuid ei liiguta sõrmegi, et aidata kannatavat vanainimest. Ühiskonna kõige nõrgemat osa. Nende jaoks on eakad eestlased ilmselt liiga tavalised, liiga valged, liiga eestlased.

Seepärast ma pöördun parasiitide ja riigivaraste poole: kõik teie, kes te elate riigi heldusest – kes topite taskusse projektirahasid, kelle palgad tulevad maksudest –, parandage meelt! Olge kasvõi üks kord elus timurlased. Aidake vanur põrandalt üles. Tehke seda, ma tean, et Vanasooros ei ole teile sellist ülesannet andnud, see ei ole kuskil lepingus kirjas.

Aga kuna teie kliimaeesmärgid on niikuinii illusioon ja teie võrdsus on enamasti rumalus, võiksite ükskord elus teha midagi kasulikku. Feministid aidaku vanamutikesi. Sõjahullud veterane. Homod omasuguseid. Abiks ikka. Kui te aitate kasvõi kümmet eakat inimest aastas, olete teinud rohkem reaalse heaolu nimel kui kõikide oma raportite, paraadide, plakatite ja seminaridega kokku.

Ma tean, et enamik teist on lihtsalt karjeristid, tolgused ja süsteemi osad. Aga kui teie seas on kasvõi üksainus, kellel on veel südametunnistust, siis organiseerigu abi. Ütle endale, et vanuri püsti aitamine on parim võimalik kliima- ja võrdsusprojekt selles korrumpeerunud masinavärgis. Ehk pannakse isegi pilt lehte?

Eesti vanurid ei vaja kommunistlikku agitatsiooni, nad on omal ajal sellest läbi immutatud. Nad vajavad abikätt, mis aitab nad püsti. Kui riik seda ei tee, peab keegi teine tegema. Meil pole loota kellelegi peale meelt parandanud parasiitide ja varaste. Olete saanud miljoneid, andke midagigi vastu!

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 04.09.2026

Loe allikast edasi