Soomes elav eestlane võib oma rahaasjadega üsna omapärases olukorras olla. Palk laekub Soome kontole, aga Eestis on alles korter, auto või mõni muu varasem kohustus. Lisaks sõidetakse koju vanemaid vaatama, käiakse Eestis arsti juures või veedetakse seal osa suvest.

Ühe riigi kulusid vaadates võib kõik tunduda korras. Kui Eesti ja Soome väljaminekud kokku panna, võib pilt olla hoopis teine.

Kaks riiki, üks pere-eelarve

Kõige lihtsam on alustada kõigi püsikulude kokkupanemisest. Soome üür või kodulaen, elekter, toit ja transport moodustavad ühe poole. Eestis võivad samal ajal joosta näiteks korteri kommunaalid, autoga seotud kulud või mõni varasem laenumakse.

Lisaks tulevad kahe riigi vahel liikumise kulud. Kui pere sõidab näiteks kord kuus Helsingist Eestisse, ei ole see enam juhuslik reisikulu, vaid üsna kindel osa aastaeelarvest.

Ka valuuta ei tekita Soomes ja Eestis elades eraldi probleemi, sest mõlemas kasutatakse eurot. Küll aga võivad kulude tasemed olla erinevad. Soome statistikaameti andmetel oli leibkondade tarbimise hinnatase 2024. aastal Euroopa Liidu keskmisega võrreldes umbes 26% kõrgem, Eestis umbes 7% kõrgem. See annab päris hea ettekujutuse sellest, miks sama sissetulekuga pere kulutused võivad riigiti üsna erinevaks kujuneda.

Millal vaadata vanad kohustused üle?

Elukoha või töökoha muutumine on üks hea hetk, mil varasemad rahalised kokkulepped uuesti läbi vaadata. Eestis võetud laen võis olla täiesti mõistlik otsus ajal, kui inimene elas ja töötas Eestis. Mõni aasta hiljem võib sissetulek olla teine, kulude jaotus muutunud ning ka kohustuse tingimused ei pruugi enam tunduda sama sobivad.

See ei tähenda, et lepinguga peaks tingimata midagi ette võtma. Laenutingimuste ülevaatamine võib olla lihtsalt hetk, mil vaadata üle intress, kuumakse, järelejäänud periood ja kogu allesolev kohustus.

Näiteks kui inimene teenis Eestis 1800 eurot kuus ja kolis hiljem Soome tööle, ei tähenda suurem sissetulek automaatselt, et varasemad kohustused tuleks kiiremini ära maksta. Mõistlikum on vaadata kogu pere eelarvet: Soome elamiskulud, Eestis alles olevad kohustused, säästud ja regulaarne Eestis käimine.

Kui kohustusi on mitu

Aastate jooksul võib ühele perele koguneda mitu erinevat makset. Üks laen on võetud auto jaoks, teine kodu remontimiseks ja mõni ost on tehtud järelmaksuga.

Näiteks 120-eurone autoga seotud makse, 90-eurone remondilaenu makse ja 50 eurot järelmaksudele tähendab juba 260 eurot kuus. Aastas teeb see 3120 eurot.

Kui kohustusi on mitu, võib ühe variandina vaadata, kas laenude ühendamine oleks üks võimalustest. Sellisel juhul võrreldakse olemasolevaid kohustusi ja vaadatakse, milline oleks nende koondamise mõju kuumaksele, perioodile ja kogukulule.

Siin tasub olla tähelepanelik: väiksem kuumakse ei tähenda automaatselt väiksemat kogukulu. Kui uus periood muutub pikemaks, võib kogu tagasimakstav summa hoopis suureneda.

Tee kord aastas üks rahaline inventuur

Pere-eelarve ei pea olema keeruline Exceli tabel. Kord aastas võiks lihtsalt kokku võtta kõik püsivad kohustused ja suuremad kulud mõlemas riigis.

Kirja võiks panna näiteks:

• Soome eluaseme- ja igapäevakulud;
• Eestis olevad laenud ja muud kohustused;
• auto ning transpordikulud;
• Eesti ja Soome vahel sõitmise maksumuse;
• kindlustused ja muud regulaarsed maksed;
• säästud ning lähiajal ees ootavad suuremad väljaminekud.

Kui need numbrid on ühes kohas koos, hakkab ka pere tegelik rahaline olukord paremini aru saadavaks muutuma.

Soomes elava eestlase puhul ongi kõige kasulikum vaadata rahaasju ühe tervikuna. Kui elu toimub kahes riigis, peaks ka eelarve arvestama mõlemaga. Kui kohustused või sissetulek on aastatega muutunud, tasub võtta hetk ja võrrelda üle ka praegused tingimused ning erinevad võimalused. Nii saab otsustada, kas olemasolev lahendus sobib endiselt või oleks mõistlik midagi ümber korraldada.

Loe allikast edasi