Margus Punab rääkis Kuku Hommikuraadios, et inimese organismi ei mõjuta üksnes ööpäevarütm, vaid ka aastaringne valguse muutumine. Seetõttu ei ole tema sõnul mõistlik eeldada, et keha suudab suvel ja talvel täpselt ühesuguse koormusega toimida. „Kui me tahame täpselt samamoodi toimida suvel ja talvel, ongi vale,“ ütles Punab.

Tema sõnul näitavad Põhjamaades tehtud uuringud, et igapäevaelu tõsiselt häirivat talvedepressiooni esineb umbes kaheksal protsendil inimestest. Samas tunneb Punabi hinnangul märksa suurem osa inimestest talvel rohkem unisust, hommikuse ärkamise raskust ja üldist energiapuudust.

Valgus mõjutab kõike

Punabi sõnul on probleem suuresti seotud sellega, et hommikul ei saa organism piisavalt valgust. Valgus mõjutab nii närvisüsteemi kui ka hormonaalset tasakaalu ning aitab kehal minna öisest puhkerežiimist aktiivsesse päevarežiimi.

„Hommikuse valguse doos peaks meil käivitama sellise sümpaatilise aktiivsuse faasi, tegevuse faasi,“ selgitas ta. Pimedas jääb organism tema sõnul kergemini uimasuse, madalama pulsi ja väiksema aktiivsuse seisundisse.

Valguse mõju ulatub Punabi sõnul ka hormoonideni. Näiteks võib meessuguhormooni tase olla talvel hommikuti kõrgem, kuid päeva jooksul tugevamalt langeda. Samuti mõjutab valgus dopamiini, kortisooli ja teisi organismi toimimist suunavaid aineid.

Seetõttu on Punab ise viimastel aastatel suvist puhkust vähendanud ning soovitab võimalusel teha puhkepause just aasta pimedamatel ja energiavaesematel perioodidel. „Meie jaoks kõige kehvemad kuud on võib-olla oktoobri teine pool, november, detsembri algus,“ ütles ta. Teine keeruline aeg saabub tema sõnul märtsis ja aprillis, kui talve jooksul kogutud energiavarud hakkavad ammenduma.

„Kel võimalus, püüdke natukene ajastada neid puhkuseid hoopis sinna, võib-olla novembrikuusse, märtsi lõppu, aprilli algusesse. See aitab tegelikult kehal paremas tasakaalus olla,“ soovitab ta.