
1939 – avati Tallinna loomaaed.
Loomaaia avamise plaani oli peetud aastaid. Kaks aastat varem oli Peeter Pätsi juhatusel toimunud koosolek, mille käigus otsiti sellele sobivat kohta. Esialgsete plaanide kohaselt pidi loomaaed ühendatama vabaõhumuuseumi ja lõbustuspargiga.
25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru väikese loomaaia – 25. augustit loetaksegi nüüd Tallinna loomaaia asutamise kuupäevaks. Külastajad said näha loomi, nagu ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, kitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru väikese loomaaia hooldajaks Aita Päts.
1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud rohkem kui 100 000 inimest. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse 20. aprilli 1940. aasta otsusega määrati Kadrioru väikese loomaaia juhatajaks 1. maist Hermann Talts.
Tallinna loomaaia esimene asukas oli ilves Illu, keda on kujutatud ka loomaaia logol. Ilvesekutsika sai kingituseks Eesti Laskurliidu võistkond, kes oli 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde: papagoisid ja paabulinde. 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Seal olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.
Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümme aastat keeld rajada kultuuri- ja spordiasutusi. Aastal 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 troopikamaja ja 2005 selle idatiib.
25. augusti sündmused Eestis:
1828 – Tartu ülikooli juures avati usuteaduslik seminar (sks Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).
1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium.
1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.
1926 – riigivanema asetäitjaks määras Eesti valitsus sõjaministri Jaan Sootsi.
1938 – Eesti president Konstantin Päts
More avas Kehra sulfaattselluloositehase.
1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest. Risto Ryti oli Soome poliitik, Soome peaminister 1939–1940 ja president 1940–1944.
1939 – avati Tallinna loomaaed.
1940 – riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV ajutiseks ülemnõukoguks, selle presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas rahvakomissaride nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.
1944 – Punaarmee hõivas Tartu.
1988 – Eesti roheline liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, milles nõuti ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.
1991 – Eesti valitsus keelustas Interliikumise, töökollektiivide ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.
1991 – esimese Lääne suurriigina tunnustas Eesti iseseisvust Prantsusmaa (esimese riigina tunnustas Eestit 22.08.1991 Island).
1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.
1993 – riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse, mille kohaselt tõusis käibemaks 10 protsendilt 18 protsendile (1. juulist 2025 on käibemaks 24 protsenti).
2016 – Eestis riigivisiidil olnud Saksamaa liidukantslerist Angela Merkelist sai Eesti e-resident.
2021 – AS Elering ja Läti süsteemihaldur AST võtsid kasutusele Eestit ja Lätit ühendava kolmanda kõrgepingeliini. Liinil on kokku 972 masti, Eestis ehitati 190 ja Lätis 176 kilomeetrit uusi liine.
2022 – avati esimene Rootsi sisustuskaubamaja IKEA pood Eestis. 30 000 ruutmeetrit suur kauplus paikneb Tallinna lähedal Kurnas.
Ja maailma:
218 eKr – Hannibal
Hannibal, õieti Hannibal Barkas (247 eKr Kartaago – 183–181), oli Kartaago väejuht, keda peetakse üheks ajaloo andekamaks väejuhiks. More ületas teel Itaaliasse Rhône’i jõe. Hannibali Itaalia-sõjakäik on läinud suursaavutusena sõjanduse ajalukku.
1530 – sündis Vene tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm.
1580 – Hispaania
More võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania
More okupatsioon.
1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.
1718 – rajati La Nouvelle-Orléans, pärastine New Orleans.
1768 – James Cook
More läks oma esimesele ekspeditsioonile.
1776 – suri šoti filosoof David Hume.
1825 – Uruguay iseseisvus, lüües lahku Brasiiliast.
1830 – algas Belgia revolutsioon Hollandi ülemvõimu vastu.
1867 – suri inglise füüsik ja keemik Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. More.
1875 – esimesena ujus üle La Manche’i väina Matthew Webb.
1912 – sündis saksa riigimees Erich Honecker
Erich Ernst Paul Honecker (25. august 1912 Neunkirchen – 29. mai 1994 Santiago) oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees. More.
1918 – sündis helilooja Leonard Bernstein.
1920 – lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.
1930 – sündis šoti näitleja Sean Connery, esimene James Bondi kehastaja.
1955 – viimased Nõukogude armee väeosad lahkusid Austriast.
1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.
1968 – Moskvas Punasel väljakul protestis kaheksa meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.
1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse.
2012 – Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.
2012 – suri Kuul esimese inimesena 21. juulil 1969 sammud teinud Neil Armstrong. Kosmoselaeva Apollo 11 komandör suri südameoperatsioonijärgse tüsistuse tõttu.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
25. august on Gregoriuse kalendri 237. (liigaastal 238.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. august (1901–2099).
Sündmused
- 1535 – Hans Lufft trükkis Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse katekismuse.
- 1828 – Tartu ülikooli juures avati Usuteaduslik Seminar (Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).[1]
- 1875 – Tartus alustas tööd saksa eraprogümnaasium.[2]
- 1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.[3]
- 1906 – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames esimene eestlastest kunstnike näitus. Näitus toimus põllumajandusnäituse äärses Eesti Üliõpilaste Seltsi majas. Väljapanek koostati põhiliselt Johann Köleri, Karl Maibachi, August Weizenbergi ja Ants Laikmaa töödest.[4]
- 1926 – Vabariigi Valitsus otsustas määrata sõjaminister Jaan Sootsi riigivanema asetäitjaks.
- 1938 – Eesti president Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.
- 1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest.
- 1939 – avati Tallinna Loomaaed.[5]
- 1940 – Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks, selle Presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.[6]
- 1944 – Punaarmee hõivas Tartu.
- 1988 – Eesti Roheline Liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna Linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, kus nõuti Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.[7]
- 1991 – Eesti Vabariigi Valitsus keelustas Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.
- 1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.[6]
Maailmas
- 450 – Ida-Rooma keisriks krooniti Theodosius II järel Marcianus[8]
- 218 eKr – Hannibal ületas Rhône'i teel Itaaliasse.
- 1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania
More okupatsioon. - 1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.
- 1718 – prantsuse väljarändajad rajasid La Nouvelle-Orléansi, pärastise New Orleansi.
- 1768 – James Cook läks oma esimesele reisile.
- 1825 – Uruguay iseseisvus Brasiiliast.
- 1830 – Belgias algas pärast Daniel-François-Esprit Auberi rahvusromantilise ooperi "La muette de Portici" etendust Brüsseli Ooperiteatris ülestõus Hollandi ülemvõimu vastu.
- 1875 – Matthew Webb ujus esimesena üle La Manche'i.
- 1891 – Thomas Alva Edison sai patendi 35 mm filmile.
- 1920 – Nõukogude-Poola sõda: lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.
- 1920 – USA, kes polnud allkirjastanud Versailles' rahu, sõlmis Berliini lepinguga separaatrahu Saksamaaga.
- 1941 – Nõukogude Liidu ja Suurbritannia väed sisenesid end neutraalseks kuulutanud Iraani põhja- ja lõunaossa. 17. septembriks hõivati kogu riik, okupatsioon kestis Teise maailmasõja lõpuni.
- 1955 – viimased Nõukogude armee väeosad lahkusid Austriast.
- 1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.[9]
- 1968 – Moskvas Punasel väljakul protesteeris 8 meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.[10]
- 1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse.
- 2012 – Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 25. augustil
- 1530 – Ivan IV Groznõi, Vene tsaar
- 1744 – Johann Gottfried von Herder, saksa kirjanik
- 1767 – Saint-Just, Prantsuse revolutsionäär
- 1819 – Alan Pinkerton, USA detektiiv
- 1845 – Ludwig II, Baieri kuningas
- 1900 – Hans Adolf Krebs, saksa biokeemik
- 1909 – Valentin Varamaa, eesti jurist
- 1912 – Erich Honecker, Saksa DV parteijuht
- 1918 – Leonard Bernstein, USA dirigent ja helilooja
- 1930 – Sean Connery, filminäitleja
- 1930 – Georgi Danelia, gruusia filmirežissöör
- 1933 – Lauri Luud, eesti astronoom
- 1939 – Tamara Solodnikova, eesti näitleja
- 1942 – Margarita Terehhova, vene filminäitleja
- 1947 – Adolf Käis, eesti lavastaja
- 1948 – Anna Žigure, eesti tõlkija
- 1949 – Martin Amis, inglise kirjanik
- 1950 – Vambo Pikknurm, eesti tšellist
- 1950 – Ene Poll, eesti ajakirjanik
- 1952 – Kirill Teiter, eesti ajakirjanik
- 1953 – Uku Toom, eesti raadioajakirjanik
- 1954 – Elvis Costello, muusik
- 1958 – Tim Burton, USA filmirežissöör
- 1960 – Heli Kask, eesti majandusinsener
- 1962 – Ülo Valk, eesti folklorist
- 1970 – Claudia Schiffer, supermodell
- 1970 – Ronald Waterreus, hollandi jalgpallur
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 25. augustil
- 1776 – David Hume, šoti filosoof
- 1822 – William Herschel, astronoom
- 1867 – Michael Faraday, füüsik
- 1882 – Friedrich Reinhold Kreutzwald, eesti kirjanik ja rahvaluule töötleja
- 1900 – Friedrich Nietzsche, saksa filosoof
- 1908 – Henri Becquerel, prantsuse füüsik
- 1927 – Elisabeth Aspe, eesti kirjanik
- 1936 – Lev Kamenev, Nõukogude poliitik
- 1936 – Sergei Kamenev, Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane
- 1938 – Karel Čapek, tšehhi kirjanik
- 1939 – Léon Drugmand, Eesti peakonsul Brüsselis
- 1956 – Alfred Kinsey, USA seksuoloog
- 1976 – Eyvind Johnson, rootsi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1974
- 1984 – Truman Capote, USA kirjanik
- 1989 – Jan Frenkel, Vene helilooja
- 2001 – Aaliyah, ameerika laulja ja näitleja
- 2012 – Neil Armstrong, astronaut ja esimene inimene, kes astus Kuu pinnale
- 2018 – John McCain, USA poliitik
- 2026 – Dolly Parton, Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ Eesti kunsti ajalugu 5. Tallinn 2010. Lk 17
- ↑
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 149
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 33-37.
- ↑ Australian Olympic Committee: Rome 1960
- ↑ Грани.Ру: 1968 год. Демонстрация на Красной площади | Общество / История[alaline kõdulink]