Soome peaminister Petteri Orpo ütles eelmisel nädalal enda juhitava Koonderakonna (Kokoomus) suvisel üldkogul, et läheb sügisesele poliitika-hooajale vastu innustunult. Tema sõnul annab Soome areng tunnistust sellest, et valitsus ajab õiget asja.

“Aasta tagasi nimetas väljaanne Suomen Kuvalehti mind üksikuks optimistiks, kuna olin ainus, kes nägi ja uskus, et majanduses on häid märke. Nüüd on Soome majanduskasv Euroopa tipus, esimeses kvartalis oli see Euroopa Liidu riikide seas kõige kiirem,” rääkis Orpo.

Soomlased on üllatunud, kui poliitikud raporteerivad edusammudest. Inimesed seda oma rahakotis ei tunne, üle kümne protsendi tööealisest elanikkonnast on ikka ilma tööta ja ka eluasemeturg ei ole elavnenud.

Danske Bank avalikustas äsja majandusliku meelerahu uuringu, millest selgub, et 38 protsendil soomlastest ei ole midagi mustadeks päevadeks kõrvale pandud. Panga ökonomist Kaisa Kivipelto põhjendas seda inflatsiooni, laenuintresside tõusu ja töötusega.

Ka sotsiaaltoetuste kärped on sääste vähendanud. Kivipelto sõnul on majapidamiste olukord siiski väga erinev, sõltuvalt sellest, kas iga kuu laekub arvele palk või elatakse töötu- või muudest toetustest.

Uuringud näitavad ka seda, et valitsuse võetud meetmete tõttu on väikese sissetulekuga inimeste hulk hüppeliselt kasvanud. Kalevi Sorsa fondi analüüsi kohaselt on väikese sissetulekuga inimeste arv nüüd saja tuhande võrra suurem, kui see oleks olnud ilma valitsuse kärpeotsusteta.

Orpo valitsus on riigi laenukoormuse kasvu pidurdamiseks kärpinud toetusi, teinud maksumuudatusi ja rakendanud muid meetmeid. Sorsa fondi uuring näitab ka seda, et valitsuse kärpeotsuste tõttu on kõige väiksema sissetulekuga inimeste tulud vähenenud ligi tuhande euro võrra aastas, samas kui viie protsendi kõige jõukamate sissetulek on 2000 euro võrra suurenenud.

Statistika näitab siiski, et Soome majandus on alates 2024. aastast tõepoolest kasvanud. Kivipelto sõnul hakkavad tööandjad ka täiendavat tööjõudu palkama, kui on kasvuväljavaadetes kindlad. See võib võtta pool aastat või isegi aasta, aga peagi see juhtub, ütles Kivipelto ajalehele Helsingin Sanomat.

Ka palgad juba tegelikult tõusevad. Soome rahvusringhäälingu Yle andmetel on soomlaste palgad võrreldes 2020. aastaga tõusnud 19 protsenti. Kui majanduskasv on kindel, paraneb ka inimeste kindlustunne ja ollakse taas valmis eluasemelaenu võtma, aga sellega läheb analüütikute sõnul siiski veel aega.

Soome ehitussektor on juba tõusule pööranud, seda veab andmekeskuste ehitamine. Uute eluasemete ehitamine on veel ajalooliselt madalaimal tasemel. Eluaseme-turul ületab pakkumine nõudluse, hinnad on all, sest null-protsendiste intresside ajal ehitati peaaegu kaks korda nii palju kui vaja oli. Nüüd on uusehitiste rajamine kolmandiku võrra vähenenud ja varem või hiljem tekib eluasemetest jälle puudus ja hinnadki hakkavad tõusma, ütles investeerimiskogukonna Inderes analüütik Atte Jortikka.

“Nüüd näeme majanduskasvu elavnemist, küll siis mingil hetkel pööravad ka eluaseme ostu-müügitehingud tõusule ja samuti hinnad,” rääkis Jortikka.

Aktia panga peaökonomisti Lasse Corini sõnul ei sõltu eluasemeturu elavnemine praegu intressidest, vaid inimeste kindlustundest, mis on veel üsna madal. Soome majanduskasvu peale võib aga tema hinnangul nüüd juba üsna kindel olla.