Pideva vastutuse võtmisega võib kaasneda küsimus, kui palju juhivad inimese otsuseid tema enda soovid ja kui palju teiste ootused. Kui juht on harjunud olema usaldusväärne, tubli ja see, kelle peale saab alati loota, võib olla keeruline teha valikut, mis teistele ei meeldi või valmistab kellelegi pettumuse. Leedo sõnul tasub oluliste otsuste puhul endalt ausalt küsida, miks ja kelle jaoks neid tegelikult tehakse. „Esimene küsimus on see, et miks sa tegelikult seda teha tahad. Teine küsimus on see, et kelle jaoks sa seda teed. Ja kolmas küsimus – mis on sinu tegelik eesmärk,“ soovitab ta.

Teiste arvamusega arvestamine on loomulik, kuid Leedo rõhutab, et lõplik otsus peaks lähtuma siiski inimese enda sisemisest veendumusest. „Sa elad selleks, et sina saaksid olla parim versioon iseendast. Ja seda sa saad olla vaid siis, kui sa oled endaga rahul ja teed just neid tegevusi, mida sina teha tahad.“

Kõrged nõudmised enda suhtes võivad muutuda takistuseks

Suure vastutustunde kõrval võivad juhte saata ka väga kõrged nõudmised iseendale. Soov teha asju hästi on väärtuslik, kuid Leedo sõnul võib perfektsionism ühel hetkel hakata otsustamist ja tegutsemist hoopis takistama.

Kõrgete nõudmistega võib kaasneda ka harjumus märgata eelkõige seda, mis jäi tegemata või ei vastanud ootustele. Õnnestumised muutuvad kiiresti tavaliseks, kuid vead jäävad pikaks ajaks tähelepanu keskmesse. Nii võib juht ka heade tulemuste korral kogeda, et ta pole teinud piisavalt. Leedo sõnul tasub endalt küsida, kas rahulolematus osutab tegelikule probleemile või on latt iga saavutuse järel lihtsalt uuesti kõrgemale tõstetud. Kui ükski tulemus ei anna võimalust hetkeks peatuda ja tehtut tunnistada, ei toeta kõrged standardid enam arengut, vaid hoiavad inimest pidevas puudujäägi tundes.

Ta toob näiteks olukorra, kus juht lükkab tagasiside andmist edasi seni, kuni on täiesti kindel, et oskab seda ideaalselt sõnastada, või ei tee otsust enne, kui kogu võimalik informatsioon on koos. „Kui juht ei anna tagasisidet enne, kui ta on täiesti kindel, et ütleb seda täiuslikult, või lükkab otsust edasi, sest kõiki andmeid ei ole veel olemas, ei ole see kõrgete standardite hoidmine, vaid tegutsemisest keeldumine ebakindluse tingimustes.“

Perfektsionism võib väljenduda ka selles, et juht ei usalda ülesandeid teistele enne, kui on veendunud, et need tehakse täpselt tema ootuste järgi. Ta kontrollib detaile, sekkub otsustesse ja võtab keerulisemad ülesanded lõpuks ise tagasi. Leedo sõnul võib see esmapilgul tunduda vastutustundena, kuid tegelikult kasvatab see juhi koormust ja vähendab meeskonna võimalust õppida. „Kõrge standard ei tähenda, et juht peab kõike ise tegema. See tähendab, et ta suudab ootused selgelt sõnastada ja lubab teistel võtta vastutust ka siis, kui nende viis tulemuseni jõuda erineb tema omast.“

Sinu sisemine kriitik ei räägi alati tõtt